Blogi / Tervise Arengu Instituudi alkoholiennetuse programm sai eduka avalöögi

Tervise Arengu Instituudi alkoholiennetuse programm sai eduka avalöögi

  • Autor:Triin Sokk ja Mariliis Tael-Öeren, Tervise Arengu Instituut
  • 28. Detsember 2015

2012. aasta septembris sai esmakordselt Eestis alguse lastevanematele suunatud alkoholiennetuse programm „Efekt". Kolme aasta jooksul ehk laste viiendast seitsmenda klassini kohtusid spetsiaalse väljaõppe saanud koolitajad õpetajate ja vanematega lastevanemate koosolekutel kokku 34 koolis.

Efekt blogi piltMeie, koolitajate eesmärk oli siduda omavahel kaks keerulist komponenti – alkoholiennetus ja lapsevanemad. Rahvusvahelistest uuringutest on teada, et lapse vanemaks saades muutub sageli lapsevanema suhtumine alkoholi tarvitamisse lubavamaks, mis tähendab, et mingist hetkest tundub normaalne, et laps veidikene alkoholi proovib. Meie üritasime vanemaid läbi kolme aasta toetada, et nende suhtumine laste alkoholi tarvitamisse püsiks tauniv.

Selgus, et vanemad tunnevad mõnikord, et nad näivad silmakirjalikud oma teismelisele lapsele alkoholi keelates, kui nad ise tegelikult seda tarvitavad. Teatakse, et alkohol on lastele kahjulik, kuid ei osata täpselt seletada, miks lastele mõjub alkohol teisiti kui täiskasvanutele. Vanematega arutlesime, kuidas uusi teadmisi praktikas rakendada.

Algus oli keeruline, kuna lastevanematel ja ka õpetajatel oli raske aru saada, miks just sellel teemal on vaja rääkida juba viiendas klassis. „Kas meie klassis on probleem?", „Meie lapsed ei tarvita alkoholi!", „Minge rääkige nendega, kellel seda vaja on!" on vaid mõned näited sellest, mida kuulsime.

Nii noorte laste vanematega on vaja rääkida, kuna probleeme selles vanuses üldjuhul veel ei esine ja emad-isad käivad ka sagedamini lastevanemate koosolekutel. Me näeme Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (2013/2014) tulemustest, et meie noored proovivad alkoholi esimest korda 12-aastaselt ning esimest korda joovad end purju 13-aastaselt. Neljas-viies klass on viimane aeg, millal saab probleemi ennetada.

„Esialgu tekitas uudis programmis osalemisest elevust õpilastes ja uudishimu vanemates. Siiski oli tunda ettevaatlikkust ja julgen öelda, et ka ebakindlust ja hirmu. Kuna programmi kuulusid mitmed küsitlused, siis kardeti, et selle põhjal antakse hinnanguid vanemate käitumise või koduste väärtuste kohta. Ja kahjuks mõned pered ka osalemisest loobusid. Kirjeldatud pinged võttis maha esimene kohtumine, kus jäi kõlama mõte, et meil on ühine eesmärk: teadlike ja targalt käituvate noorte kasvatamine."

Teine teema, mis üles kerkis, oli kohtumiste arv ning kestvus. Meie jaoks oli oluline, et peamised sõnumid saaks üle korratud ja samas ka piisavalt uut informatsiooni edasi antud. Protsessi käigus kohandasime kohtumiste sisu Eesti oludele sobivamaks – kui alguses rääkis rohkem koolitaja (nn loengu stiilis), siis ajapikku lisasime juurde rohkem arutelusid ja rollimänge (nt kuidas öelda „ei"; mida teha, kui laps tuleb alkoholi tarvitanuna koju). Viimaste puhul tuli nii õpetajatelt kui lastevanematelt palju positiivset tagasisidet.

„Ühest küljest meeldis vanematele osaleda vestlusringis, välja pakkuda omapoolseid ideid, sõlmida kokkuleppeid. Teiselt poolt aga tekkis tunne, et oleme juba isegi targad. Tegelikult on üsna keeruline pakkuda vanematele koolitusi, mis piisavalt huvi ärataks ja innustaks osalema."

Koosolekute üheks osaks oli lastevanemate omavahelise koostöö toetamine lapse kasvades ja selleks leppisid vanemad omavahel teatud asjades kokku (nt õhtune tuppatuleku aeg jne). Tihti kaasati kokkulepetesse ka õpetaja, kes toetas ning tõi sisendit. Näiteks lapsed on hommikuti väga väsinud, kuna minnakse hilja magama või nad ei suuda tunnis keskenduda, kuna mängivad vahetundide ajal mobiiltelefonidega. Seejärel lepiti vanematega kokku ühistes reeglites, mis aitasid probleeme leevendada. Lisaks loodi vanemate vahel ka alkoholi puudutavad kokkulepped (nt laste ees me ei joo ennast purju).

„Kõige tulemuslikumana tundus mulle idee lastevanemate omavahelise suhtlusvõrgustiku loomisest, mille kaudu oli võimalik kokku leppida ühiseid reegleid. Noortele on väga oluline, millise mulje nad jätavad kaaslastele. Seetõttu vajadus järgida ühesuguseid reegleid muudab neile turvaliselt käitumise lihtsamaks. Kui ka kaaslased peavad olema kodus kell 10, ei tundu keegi memmekana seda nõuet täites. Siin on tõepoolest tähtis see, et vanematel oleksid sarnased väärtushinnangud ja üksteist võidakse usaldada."

„Kokkulepete mõju oli märgata just selles, et vanemad ühtlustasid oma nõudmisi ja said aru nende vajalikkusest. Kui paljudes kodudes räägitakse lisaks koolile sama juttu, siis hakkab see tasapisi mõju avaldama. Näiteks vähenes tundides telefonide mittesihipärane kasutamine."

Õpetajad tõid välja, et koosolekutel arutletud teemad jõudsid tagasi kooli õpilaste kaudu. See andis õpetajatele võimaluse teema algatuseks ka koolis. Seega oli õpetajatel keskne roll ja nad said koolitajatele palju toeks olla.

„Meeldiv oli tõdeda, et koosolekutel kuuldut arutasid vanemad kodus lastega ja lapsed tõid mõne probleemi kooli edasi arutamiseks."

„Õpilastele osutus väga huvipakkuvaks näiteks teave alkoholi mõjudest arenevale organismile. Sel teemal otsisime lisainfot internetist. Kuna õpilased soovisid oma mõtteid avaldada, siis korraldasime mitmeid arutelusid ja kirjutasime arvamuslugusid."

Kolme aasta jooksul saime kogemuse võrra rikkamaks ning võtame kõik õpitu kaasa ja muudame olemasoleva programmi veelgi tõhusamaks. Lastevanematelt ja õpetajatelt saadud tagasiside julgustab meid edasi tegutsema. Kõik, kes on huvitatud programmis osalemisest, võtku julgelt ühendust Tervise Arengu Instituudiga.

Paralleelselt programmiga viisime läbi ka uuringu lastevanemate ning laste hulgas, kus sai küsitud hinnangut programmi efektiivsuse kohta. Üle 80 protsendi vanematest leidis, et selle käigus läbi viidud tegevused olid neile kasulikud. Uuringu raport valmib selle aasta lõpuks.

"Lootsin sisimas, et kohtumised aitavad tõhustada koostööd ja kasvatada usaldust lastevanemate ja õpetajate-klassijuhatajate vahel. See toimis."

„Programmis osalemine muutis suhted vanematega avatumaks, rohkem oli juttu laste omavahelisest suhtlemisest vabal ajal (näiteks laste sünnipäevade tähistamisest), usaldusest lastevanemate endi vahel jm."

„Vanemad said nõuandeid, kuidas alkoholi ja tubaka tarbimisega seonduvate probleemide korral käituda. Kindlasti said nad ka tuge, et nad ei ole oma probleemiga üksi. Kohtumistel rõhutati korduvalt, et lastele on vaja näidata isiklikku eeskuju ja pakkuda tuge ning turvatunnet ka siis, kui laps on oma käitumises või tegudes eksinud."

----------

Artiklis jagasid oma kogemusi kolm klassijuhatajat programmis osalenud koolidest: Reet Sauer Kärdla Ühisgümnaasiumist, Monica Arme Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist ning Maia Uibo Ülenurme Gümnaasiumist.

Tervise Arengu Instituudi noorte alkoholitarvitamist ennetava programmi "Efekt" eesmärk oli tugevdada lastevanemate oskusi lapsega alkoholist rääkida ja reegleid seada. Tegemist on esimese korraga, mil sellist lähenemist noorte alkoholi tarvitamise vähendamiseks Eestis kasutatakse. Programm alustab ka sel õppeaastal.

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda