Blogi / Euroopa ja Eesti koolinoored hoiavad oma tervist aasta-aastalt paremini

Eesti 11-15-aastaste poiste tervis üldiselt on viimasel ajal paranenud, suitsetamisega alustatakse noorte seas hiljem, kui on välja toonud varasemad uuringud, puu- ja köögivilju süüakse rohkem ning magusaid karastusjooke tarbitakse endiselt suhteliselt vähe, selgus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vastavaldatud üleeuroopalise koolinoorte tervisekäitumise uuringu raportist (Health Behaviour of School-aged Children).

Vähemalt kord nädalas suitsetanud 13-15-aastaste noorte osakaal on vähenenud, ning ka vähemalt kord nädalas alkoholi pruukinud poiste ja tüdrukute osakaal langenud. Viimane näitaja on madalam, kui uuringus osalenud riikide keskmine. Kanepit on tarvitanud 29% 15-aastastest poistest (sama kõrge on see näitaja ka Prantsusmaal ja Šveitsis).

Suurenenud on puu- ja köögiviljade söömine ning magusaid karastusjooke juuakse Eestis Euroopa teiste riikidega võrreldes endiselt väga vähe, vaid Soome noored joovad neid veel vähem.

Nii nagu Euroopas üldisemalt, on ka Eestis noormehed ülekaalulisemad, kui neiud. Uuring näitab, et Eesti 11-15-aastaste noorte seas on ülekaalulised rahvusvaheliste BMI kriteeriumite alusel  17% poistest ja 11% tüdrukutest. Sellega on Eesti noored Euroopas üsna keskmiste seas, tüdrukud siiski keskmisest saledamad. Meie noored on pisut kopsakamad kui  Leedus või Venemaal ja märgatavalt saledamad, kui Maltal. Kusjuures noored tüdrukud „kahanevad“ alates kolmeteistkümnendast eluaastast nelja protsendi võrra. Ehk siis nelja protsendi võrra on vähem ülekaalulisi tüdrukuid viieteistkümneaastaste hulgas kui kolmeteistaastaste hulgas. Kogukamaid poisse on mõlemas eagrupis ühepalju.

Raport toob negatiivsena välja, et noorukite tervise ja heaolu näitajates ilmneb suur sooline ja sotsiaalne ebavõrdsus. Sooline ebavõrdsus kestab läbi terve noorukiea ning vanusega pigem suureneb. Pere halvem majanduslik olukord seostub nooruki halvema tervise ning üldise heaoluga.

2013/2014. õppeaastal toimunud HBSC (Health Behaviour of School-aged Children) uuringu raport annab ülevaate muutustest 11–15-aastaste kooliõpilaste tervises ja tervisekäitumises 42 riigis, sh Eestis ning võrdleb neid 2009/2010. õppeaasta uuringu tulemustega. Valdkondadest on uuringus esindatud vaimne tervis, ülekaal ja toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, suhted perekonna ja eakaaslastega, koolikiusamine ning tubaka, alkoholi ja kanepi tarvitamine.
Raport on aluseks paljudele WHO Euroopa laste ja noorukite tervise parandamise strateegiatele. Samuti on see mõjutanud tervisepoliitikat mitmetes Euroopa riikides juba üle 30 aasta. Ühe näitena võib tuua Saksamaa, kus 2003. aasta raportis toodud noorukite ülikõrge alkoholitarbimise tõusu järel tõstis valitsus lahjade magusate alkohoolsete jookide aktsiisi, mis viis õpilaste alkoholitarbimise olulisele langusele.

HBSC uuringu raporti „Growing up unequal: gender and socioeconomic differences in young people’s health and well-being“ ingliskeelsed kokkuvõtted valdkondade kaupa leiab aadressilt: http://www.tai.ee/et/tegevused/teadustoo/kaimasolevad-uuringud/hbsc.

Eesti noorte tervise mahukas analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil aprilli keskel.

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda