Blogi / Tervisetunnid – üks tööriist kogukonna tervisetööriistakohvrist

Oktoobrist kogub rahvas Rõuges jälle tervisetunde, seekord nelja terviserajatise loomisele mõeldes. Kogukonnal tuleb oma lemmikobjekti eest pingutada kokku 10 000 tingtundi, hooaeg lõppeb siis, kui tundide arv täis saab. „Kindlasti ei ole ka tegu imerelvaga, mis kogukonna tervise päästaks, aga see on üks tööriist tööriistakohvris,“ ütleb Rõuge tervisenõukogu eestvedaja Kadri Kangro.

tervisetunnidProtsess iseenesest on lihtne. Valla kodulehel näeb reaalajas seda, mitu tundi kogukonnarahvas juba paremale tervisele ja heaolule pühendanud on. Selle kokkutiksunud numbri alt tuleb lahti päevikuvorm, kus seisab kirjas nii tegevus kui selle ekvivalent tingtundides. Kui jooksmise, käimise, kepikõnni ja seenelkäiguga on kõik lihtne ja selge – üks tund tegemist annab ühe tervisetunni, siis näiteks võistluste korraldamise tund on juba „kallim“ – 10. Alkoholist, tubakast, narkootikumidest ja ülekaalust loobumine annab veerandsada tundi, aga selline hulk korraga on võimalik teenida vaid kord aastas. Kõige rohkem annab õnnetuses kellegi elu päästmine – 100. Laias laastus on tegevused jaotatud kolme valdkonda – need, mis panustavad füüsisesse ning need, mis panustavad vaimsesse ja sotsiaalsesse heaollu. Kui Tervisetundide esimesel hooajal valiti objekt, millele tervisliku eluviisiga panustada saab, välja enne, kui selle nimel tervist edendama hakati, siis seekord hääletataksegi jalgadega. Teisisõnu - tegema hakatakse seda terviserajatist, mille toetuseks inimesed kõige rohkem tunde annavad. Valida on nelja rajatise vahel: takistusrada Ala-Rõugesse, kurekõnnirada ja kätepesuvann Ööbikuorgu, discgolfirada Rõuge parki või kiiged aktiivsetesse küladesse. 

Hooaeg lõppeb siis, kui tundide arv täis saab, eelmisel korral kulus selleks 10 kuud. „Me küll esimese hurraaga lootsime, et saab kiiremini täis, aga, vot, just niimoodi kulus,“ ütleb Rõuge tervisenõukogu eestvedaja Kadri Kangro.

Usutavasti innustasid tervisetunnid nii mõndagi

Angelika Alström, Kadri KangroKui algselt oligi tegu eelkõige noortele mõeldud väikese programmiga, siis tegelikkuses kasvas asi palju suuremaks, laiemaks ja olulisemaks. Kui palju Rõuge elanikke täpselt eelmisel hooajal tervisetundide kogus, on raske ütelda, sest kirja said oma tunnid nii üksiküritajad kui terved meeskonnad. Näiteks kogusid oma tervisetunde tiimitööna võrkpallimeeskond, rahvatantsurühm „Käsikäes“ ja Muduri külaselts. Kõik tegid, üks pani kirja. Nii võibki arvestuslikult lugeda, et tervisetunde kogus ligi 200 inimest. Vallas elab natuke üle 2000 inimese. Mis tähendabki seda, et tervisetundide kogumisega oli tegevuses ligikaudu 10% kogukonnast, kõige aktiivsemad 50-ndates naised. Kokku oligi kogujate seas veidi rohkem naisi kui mehi ja veidi rohkem vanu kui noori. Kusjuures noorte hulgas oli sooline tasakaal rohkem paigas, kui vanemas põlvkonnas. Noored jällegi kippusid olema tundide ülesmärkimisel vähem järjepidevad. Siit ka üks tulevikuväljakutse tegijatele – kuidas veel rohkem motiveerida noori? Täpsed plaanid siin on tegijatel mõte paika panna koos noorte endaga.

Teise väljakutsena nimetab Kadri Kangro igas muuski valdkonnas esinevat nähtust, et sageli võtavad headest algatustest osa aktiivsed inimesed. Need, kes nagunii juba aktiivselt kõigest osa võtavad ja tervislikult elavad, mitte niivõrd need, kes tegelikult muutusi oma elustiili kõige rohkem vajaks. Nii on näiteks idee tasandil mõeldud ka selle peale, et tunnustada teiste hulgas neidki, kes panevad kirja oma esimese tervisetunni.

Heli ViksEelmise hooaja kõige aktiivsem tervisetundide koguja täiskasvanute seas, Heli Viks Muduri külast, ütleb, et kuigi ta võidu peale välja ei läinud, siis ühel hetkel see hasart ikkagi tekkis. Heli Viksi aitas tundide kogumisel kõige rohkem orienteerumine. Nii võistluste korraldamine, kus tema ülesandeks oli noortele raja mahamärkimine ja hiljem tähiste kokkukorjamine, kui samuti ise orienteerumine. Lisaks sellele suusatamine, talvel naistega koolimajas võimlemas käimine ning, nagu ütleb kohalikus lasteaias töötav Heli ise, „Maja, kus töötan, on väga hea, basseiniga.“ Miks tervisetundide- või tervisetundideta niigi sportlik 58-nda aastakäigu naine ennast kogu selle toreduse kirjapanemisega vaevas? „Eesmärk oli ikkagi toetada kogukonda ja seda, et noorte jaoks saaks tehtud mõni uus spordirajatis.“ Ka sellel hooajal on Heli Viks juba tunnid kõik kirja pannud. Ja kui eelmisel korral oli tore näha, et kaks naabritüdrukut samast külast samuti aktiivselt osa võtsid, siis seekord on plaan natuke rohkem tagant utsitada poega. Temaga, muidugi on see asi, nagu teistegi noortega, et ei viitsi alati meelde tuletada ja kirja panna, mida ta täpselt tegi.

„Algatus on tore ja usun, et nii mõnigi sai sellest innustust,“ võtab Heli kokku.

Valla noorsootöötaja Angelika Alström, kes samuti aktiivselt tervisetundide kogumisest osa võttis, ütleb, et temal tuli enamus tunde metsaskäimisest. „Kui ma juba metsa lähen, siis mitte korraks, vaid neljaks-viieks-kuueks tunniks. Mul on oma kindlad rajad ja ma ei käi metsast ainult midagi korjamas. Pigem käin seal vaimset tasakaalu taastamas. Kui räägid kaheksa või kümme tundi järjest inimestega, siis lõpuks tunned, et tahaks mõnda aega vait olla. Nii et metsas käingi üksinda. Maalaps olen, eluaeg metsas käinud,“ lisab ta. Ja miks siis mitte meeldivat kasulikuga ühendada. Eriti kui näed, kuidas inimesed on valmis kogukonda panustama.

Strateegia tööriist tegelikkuses

Kui tagasi minna tervisetundide idee alguse juurde, siis sündis ta koos valla arengukava ja rahvatervise teemade strateegiliste suundade paikapanemisega. Üks suundadest oli valdkonnas struktuuri arendamine. „Olen siiamaani seisukohal, et kõige suurem puudujääk paikkondade terviseedenduses on see, et puudub struktuur või võrgustik,“ räägib Rõuge tervisenõukogu eestvedaja Kadri Kangro. „Kusagil on võib-olla mõned spordi- ja heal juhul mõned terviseedenduse spetsialistid, aga see ei ole see, mis aitaks. Kui räägime põhimõttest tervis kõigis poliitikates, jääb ühest spordiinstruktorist väheks. Siin on vaja lähenemises struktuuri või võrgustiku arendamist,“ möönab Kadri Kangro. Lisaks võrgustikule toodi kohalikus strateegias veel välja kolm valdkonda, millele keskenduda - vaimne tervis ja esmatasandi arstiabi ning noorte tervist väärtustav keskkond ja hoiakud.

„Siis jäimegi mõttesse, et hea küll, kirjutame strateegiasse eesmärgid, aga meil tuleb ka teha midagi reaalset selle nimel, et need tervist väärtustavad hoiakud noortel kujuneksid. Strateegiaga pidi kaasas käima ka reaalne tegevus. Kus on tervistväärtustava eluviisi teel kõige suurem takistus? Selleks on tavaliselt motivatsioon. Kuidas ületada see tahtejõu puudus, kuidas aidata inimesel teha need esimesed, kõige raskemad, sammud ukseni? Mõte oli, et lisaks endale hea tegemisele peab motivatsioon sisaldama ka laiemat mõõdet, et heategu ei oleks mitte ainult endale, vaid tervele kogukonnale. Et inimene saaks ütelda, et näed, ma tegin sporti ja olin tervislik ja tänu sellele sai kogukonnas ka midagi vajalikku ära tehtud.“

Kadri Kangro sõnul on üks Tervisetundide projekti idee tugevustest ka see, et keegi ei arva, nagu oleks tegemist täiesti valmis asjaga. Ikka leidub mõnes jutuajamises mõni uus ideealge, mida saab tervisetundide kogumisse juurde lisada või muuta. Nagu näiteks see, et esimesel aastal sai oma tervisetunde anda ainult tenniseväljaku projekti jaoks. Siis juhtus aga nii, et need, kellele tenniseväljak väga südame järgi ei olnud, ei hakanud oma tervisele pühendatud tunde kirja panema. Seekordne terviseobjekt valitaksegi nende nelja hulgast välja alles kogunenud tervisetundide hulga põhjal. Nii et kui tahad kurekõnnirada Ööbikuorgu, siis alusta hommikut hommikvõimlemisega, tee võimalikult palju häid tegusid kogukonna tervise heaks ning pane oma tunnid kirja Ööbikuoru eest. Nii sõltub rohkem isiklikust panusest ja põnevus säilib lõpuni. Ka on lisandunud sel aastal tunnid ratsutamise eest, mida eelmisel korral veel ei olnud. Üks mõte, mis veel realiseerumist ootab, on see, et anda kindel tunniline väärtus ka sellele, kui sa ei peagi alkoholi ja tubakat maha jätma, sest sa pole neid kunagi tarvitama hakanudki.

Kangro sõnul ei tasu tervisetundide tagant suurt ja tõsist teadust otsida, tegu on ikkagi tegijate ja kogukonna tunnetusliku teisendusega ning kokkuvõtvalt eelkõige motiveeriva meelelahutusega. „Kindlasti ei ole ka tegu mingi imerelvaga, mis kogukonna tervise päästaks, aga see on üks tööriist tööriistakohvris,“ ütleb Kangro kokkuvõtteks.

Fotod: Viivika Nagel, Tiina Salumäe. Piltidel: Angelika Alström, Kadri Kangro, Heli Viks

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda