Blogi / 31. mai – rahvusvaheline tubakavaba päev

31. mai – rahvusvaheline tubakavaba päev

  • Autor:Tervise Arengu Instituut
  • 31. Mai 2017

Rahvusvahelist tubakavaba päeva tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) algatusel alates 1987. aastast iga aasta 31. mail. Nii osutatakse sel päeval tähelepanu tubakatarvitamise laiale levikule maailmas ja sellest tulenevatele terviseriskidele.

Tänavuse ülemaailmse tubakavaba päeva deviisiks on „Tubakas – oht arengule“. See rõhutab, et iga riigi kohus on kaitsta enda elanikke tubakaepideemia eest, mis suurendab tervise ebavõrdsust ning tapab aastas üle seitsme miljoni inimese.

Me oleme harjunud tubakakahjudest rääkides rääkima eelkõige kahjust suitsetaja tervisele. Kuid tubakatarvitamisega seondub ka hulk muid kahjusid. Näiteks kulub tubakakasvatamiseks aastas 4,3 miljonit hektarit maad ning tubaka tootmine toob kaasa üle kahe miljoni tonni tahkeid jäätmeid. Tubakapõldudel kasutatakse ohtrasti lapstööjõudu, kes reeglina alustavad töötamist vanuse poolest algklassilastena, tööpäevad on pikad ning kaasuvad nikotiinimürgitused on lastel sagedased. Suitsetajatele endile toob suitsetamine kaasa just kroonilisi haigusi, mille jälgimine ja ravi ning vähenenud töövõime või puue on kõik kulukad nii riigile kui ka suitsetaja lähedastele.

Tubakatarvitamine on levinum vähem haritud ning vaesema elanikkonna seas ning kuna krooniline tubakatarvitamine toob kaasa kroonilised haigused, siis vahe kahe grupi elukvaliteedi ja sissetuleku vahel aastate jooksul muudku suureneb. Lisaks, mida vaesem on nikotiinisõltuvusse jäänud inimene, seda suurem osa tema sissetulekust kulub tubakatoodetele ning seda väiksem osa jääb toidu, peavarju ja eneseharimise jaoks. Seega vaesus soodustab suitsetamist, mis soodustab omakorda vaesust – see on üks paljudest tervise ja majandusliku olukorra vastastikmõju näidetest.

Et tubakaepideemiaga tervikuna võidelda, on põhiline tubakatarvitamisega alustamise ennetamine. Seega on oluline, et iga riik looks keskkonna, kus suitsetamine ei ole noortele atraktiivne ega kergesti kättesaadav.

Eesti on üks neist paljudest riikidest, kus rahvastiku üldised tervisenäitajad küll paranevad, kuid tervise ebavõrdsus suureneb. Kui laps sünnib kehvasti toimetulevasse perre, on ta keskmne eeldatav eluiga umbes kümme aastat väiksem, kui hästi toimetulevasse perre sündides. Ka lapse suitsetama hakkamise tõenäosust suurendavad paljud, temast sõltumatud faktorid. Näiteks on suitsetama hakkajaid rohkem lahutatud vanemate korral, suitsetavate pereliikmete korral ning madalama sotsiaal-majandusliku staatuse korral. Kuid lihtsustatult võib öelda, et suitsetama hakanud kolmest noorest üks suudab suitsetamise maha jätta, kuid kaks jäävad suitsetajateks ning neist kahest üks sureb suitsetamisest põhjustatud haigusesse. Eestis on suitsu proovinud 11. eluaastaks 6% tüdrukutest ja 13% poistest, 13. eluaastaks 31% tüdrukutest ja 37% poistest ning 15. eluaastaks juba 55% tüdrukutest ja 61% poistest. Vanuserühmas 16–24 on igapäevasuitsetajateks kujunenud 16% neidudest ja 31% noormeestest. Suitsetamisest loobuda soovijatele tegutseb Eestis tubakast loobumise nõustamise kabinettide võrgustik, kuhu on kaasatud 15 kabinetti erinevates maakondades. Nõustamisteenus on pöördujale tasuta, täpsemat infot leiab veebilehelt tubakainfo.ee

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda