Tugev mees arsti juures ei käi

Kui heita pilk suuremaid perekondlikke juubeleid, kokkutulekuid või kokkusaamisi meenutavatele mälestusfotodele, on sageli näha üksteise kõrval erinevas vanuses naeratavaid daame, kuid vaid üksikuid mehi. Jah, mingis vanuses jääb neilt piltidelt härrasid aina vähemaks ja vähemaks… sest nagu ütleb pealkiri – tugev mees saab ise hakkama ja arsti juurde naljalt oma muresid kurtma ei lähe. Kuni vaat et lõpuni välja. Enne panen kõrvad pea alla, kui oma hädadest rääkima hakkan!

Viimastel aastatel on hakatud aina rohkem pöörama tähelepanu, et valehäbi asemel võiksid ka mehed oma rolli ümber defineerida – vahel tulebki end kokku võtta ja lasta kellelgi pisut oma tervisesse või hinge piiluda. See ei ole valus. Ega mehe rolli pisendav ja alandav. On täiesti normaalne ja isegi vajalik.

Aga vaatame korraks statistikat. Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mis inimene tõenäoliselt elab ilma igapäevategevuse piiranguteta. Olgugi, et meeste eluiga on sünni hetkel viimase kümne aasta jooksul kasvanud (kaks aastat) 73 eluaastani, elavad nad siiski ligi 9 aastat vähem kui naised. Ja üsna suur osa sellest kulgeb koos tervisest tingitud piirangutega.

Eesti mehed elasid 2022. aastal keskmiselt 16 aastat haiguste või piirangutega. Viimase kümne aasta jooksul on meeste tervena elada jäänud aastate näitaja paranenud kiiremini kui oodatav eluiga ja suurenenud viie aasta võrra: 54 eluaastalt 58 eluaastani. Kahjuks tuleb aga Eesti mehel elada oma Euroopa Liidus elavatest kaaslastest takistavate piirangutega 6 aastat kauem.

Mehed, see, kui palju teil tervena elatud aastaid või üleüldse eluaastaid jagub, on paljuski teie endi teha! See sõltub eluviisist, harjumustest, hoiakutest, tõekspidamistest, aga ka viitsimisest endaga tegeleda. Kui hetkel midagi häda pole, ei tähenda see alati, et olete terve! Hammas hakkab tavaliselt ka valutama alles siis, kui auk või põletik nii suureks muutub, et valu hakkab tekitama. Aga kui oleks sellele varem jaole saanud – näiteks rutiinse kontrolli käigus – oleks auk võibolla parandatud juba enne, kui seal valutav kolle oleks üleüldse tekkida saanud! Uuringud on kinnitanud, et mehed kasutavad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenust oluliselt vähem kui naised ja jõuavad meditsiinisüsteemi juba raskete ja kallist ravi vajavate väljakujunenud haigustega.

Eesti meeste oodatav eluiga on Eesti naiste elueast 9 aastat lühem, samas kui Rootsis on see vahe vaid 3 aastat! 9 aastat! Mida kõike selle ajaga jõuaks veel ette võtta, ära teha või nende aastate jagu lihtsalt elust rõõmu tunda!

Mitmed meditsiinivaldkonnas töötavad tuttavad, kes ka patsiente vastu võtavad, on öelnud, et üsna levinud on meestel esimese lausena vabandus stiilis „ega ma ise ei olekski teie juurde tulnud, aga naine käis peale ja… siin ma nüüd olen“. Head naised, jõudu teile oma meeste arsti juurde näägutamisel! Kui see kasvõi mõnegi mehe lõpuks tervisekontrolli suudab tuua, on võit seegi!

Mis meil siis viga on?

Kordame üle põhilised näitajad:

• Kõige olulisemaks ennetatavaks tervise riskiteguriks Eesti meestel on ülekaal. Vaid 28% meestest on normaalkaalus. See tähendab, et iga neljas mees (27%) on rasvunud ja ülejäänud 45% on ülekaalulised.
• Liigne kehakaal on oluliseks riskiteguriks peaaegu kõikidele teise elupoole kroonilistele tervisehäiretele.
• Normist kõrgemat vererõhku esineb umbes pooltel meestel.
• Kolesterooli tase on üle soovitusliku piiri umbes kolmel mehel neljast.
• Nii mõõdukalt kõrgenenud vererõhk kui ka kõrge kolesteroolitase ei põhjusta tajutavaid vaevuseid, mistõttu vajab nende terviseriskide tuvastamine teadlikku ennetavat terviseuuringut.
• Kehalisi valusid on viimase kuu jooksul tundnud enam kui pooled meestest. Pooled nendest on tarvitanud valu leevendamiseks ravimeid.

Seda nimekirja võiks jätkata pikalt, tuues veel sisse elustiilist tulenevad hädad – liigse alkoholi tarbimise, suitsetamise, muud meelemürgid, riskikäitumise, toitumise või seksuaalse võimekuse languse. Enamik neist elukvaliteeti ja tervist mõjutavatest teguritest on meie endi poolt ennetatavad.

Nagu on sõnastatud laulusalmis „Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja“, saab iga mees (või tema elukaaslane või hea lähedane sõber meest õiges suunas nügides) teha selliseid valikuid, mis aitaksid tulevastele perefotodele tuua tagasi ka vanemas eas oma kaasadele käevangu pakkuvad õnnelikult naeratavad mehed.

Üks asi on riistvara korrashoid, teine lugu on tarkvaraga

Eesti Haigekassa raviarvete andmed 2016–2020 perioodi kohta näitavad, et sel perioodil esines keskmiselt psüühikahäire diagnoosiga raviarveid 10% meestel. Ärevushäireid oli 2%, depressiooni 2,2%.

Midagi rõõmustavat ei vaata seepärast meile vastu ka enesetappude statistikas: eelmisel aastal registreeriti kokku 193 enesetapust tingitud surma, millest 147 olid mehed. Siin peab märkima, et kuigi pandeemia oli selleks ajaks juba selja taga, jätkusid sellest tingitud depressiivsed hädad koos ärevuse sümptomite sagenemisega endiselt. Juurde tulid uued kriisid uute muredega, mis kõik vaimsele tervisele hästi pole mõjunud. Paraku leitakse esimeste stressileevendajatena üles kõige kättesaadavamad vormid, milleks on alkohol.

Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud uuring näitas, et 28% täiskasvanud meestest tarvitab alkoholi sagedamini kui kord nädalas. Alkoholi tarvitavad tervist kahjustaval määral ligi viiendik meestest.

Tuli välja ka teine pool – 55% meestest nõustus, et abi küsimine seoses alkoholi liigtarvitamise probleemiga oli neile ebamugav või piinlikust valmistav. Ühiskondlikud normid ja tõekspidamised on ajanud alla tugevad juured – näiteks seltskonnas alkoholi mittetarvitamine ei ole mehele alati lihtne ülesanne. Uuringu järgi on lausa 59% meestest kogenud situatsiooni, kus kaaslased hakkavad mittetarvitajat pinnima, miks ta ometi ei joo? Veelgi enam – vaatamata alkoholist keeldumisele on 46%le alkoholi siiski pakutud. Vaimse tervisega seotud põhjuse-tagajärje nõiaring on meie endi DNA-sse justkui sisse kirjutatud. Ühelt poolt tahaksime tunda muret, mis mehi vaevab ja neid sel teel toetada, teiselt surume jälle tema pitsi või klaasi täites teda veel sügavamale probleemide sohu.

November on meeste tervise kuu. Ma tean, et enamike naiste jaoks ei pruugi olla vuntsidega mehed üleliia atraktiivsed ega kenad. Aga kui vastus küsimusele „Issand, miks sa need jubedad karvad omale nina alla oled kasvatanud?“ annab põhjuse juhtida tähelepanu ning rääkida korraks meeste tervise olulisusest, olen ma nõus need kõverad pilgud kuu lõpuni ära kannatama. See ohver on täiesti naeruväärne selle kõrval, kui õnnestub tervise teele tagasi pöörata mõni mu liigikaaslastest.        

Valdo Jahilo
TAI kommunikatsioonikeskuse juht

Arvamuslugu ilmus 31.10.2023 ajalehes Postimees