Uudised / Vigastusjuhtude maakondlikest ülevaadetest nähtuvad suured piirkondlikud erisused

2021. aastal hukkus vigastuse tõttu 956 inimest, surma põhjuste registri värsketel andmetel 2022. aastal 983. Sealjuures on vigastussuremuses väga suured piirkondlikud erinevused ning vigastussurmad 100 000 elaniku kohta on ajas aeglaselt kasvav trend – üha rohkem on tõsiseid vigastusi, mis lõppevad surmaga. Vigastussurmad on surmapõhjusena neljandal kohal, kuid oma olemuselt on kõik vigastused ennetatavad.

Surmadele lisaks kaasneb vigastustega ka märkimisväärne ravikulu, mis on Tervisekassa andmetel aasta-aastalt suurenenud (väiksemad kulud olid 2020. ja 2021. aastal tingitud COVID-ist): kui 2017. aastal oli vigastuste ravikulu ca 40,5 mln eurot, siis aastal 2022. aastal ulatus vigastustele kulunud raviraha juba ligi 53,3 mln euroni. Ühiskondlikud kulud (nt tingitud töölt kõrvale jäämisest jm) on aga veelgi suuremad.

2021. aastal kulus 47% vigastuste ravirahast 65-aastaste ja vanemate inimeste ravile, 38% ravirahast 30–64-aastaste vigastustele.

Kõige enam saadakse viga kukkudes. Seda enamasti kodukeskkonnas (38% kõigist kukkumistest) ja igas vanuserühmas, sh tööealises elanikkonnas. Järgnesid tänaval/teel toimuvad kukkumised (16%). Kukkumiste riskiteguriks on näiteks alkoholijoove, aga ka kehv füüsiline vorm ning ülekaalulisus. TAI koostatud Eesti rahvastiku tervise aastaraamatus 2023 kajastatud viimase 20 aasta trendijooned aga näitavad, et üha väiksem osa Eesti elanikest liigub piisavalt ning märkimisväärne osa Eesti 16–64- aastasest hindab oma füüsilist vormi halvaks. Samuti on murettekitav trend aina süvenev ülekaalulisus. Kukkumiste ja mitmete teiste vigastuste ennetuses on aga olulisel kohal ka füüsilise keskkonna ohutus (nii teedel kui ka hoonetes, sh kodudes ning ohtlikele objektidele ligipääsu piiramine).

Teisteks enim surmi põhjustanud vigastusliikideks on juhuslik mürgistus (alko, narko jm) ning tahtlik enesevigastus. Need vigastusjuhud on seotud nii inimeste majandusliku olukorraga, sõltuvusainete kättesaadavusega kui ka inimeste vaimse tervisega. Paraku on ka värskelt avaldatud andmetel alkoholi tarbimine järjest kasvanud ning 2022. aastal tarbisid Eesti täiskasvanud elanikud (15+) keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi.

Tervise Arengu Instituudil on valminud ülevaated 2021. aasta ravitud või surmaga lõppenud vigastusjuhtudest kõigis Eesti maakondades. Maakondlikus võrdluses:

* Jalgratturitega vigastusi toimus enim Pärnu ja Tartumaal.

* Ravitud ründeid oli enim Valgamaal ja Ida-Virumaal 100 000 elaniku kohta  (2x rohkem kui Eestis keskmiselt).

* Ravitud tahtlike enesevigastusi oli enim Tallinnas (2x rohkem kui Eesti keskmine näitaja).

* Vigastussurmi 100 000 elaniku kohta oli kõige enam Võrumaal (3x rohkem kui Hiiumaal, 2x rohkem kui Eesti keskmiselt).

* Valgamaal oli kõrge suremus mürgituse ning tahtliku enesevigastuse tõttu.

* Kagu-Eesti piirkond on mõnevõrra halvemate näitajatega kui ülejäänud Eesti, see on seletatav regionaalse ebavõrdsuse kaudu, mis koondab nii majandusliku mahajäämuse, tööpuuduse kui ka kehvemad tervisenäitajad.

* Vigastussurmade suhtarv (100 000 elaniku kohta) oli 2021. aastal kõige madalam Hiiumaal (46,8), Harjumaal (v.a Tallinn) (52,5) ning Raplamaal (56,6), kõige kõrgem oli kordaja Võrumaal (148,1), Põlvamaal (128,4) ning Valgamaal (115,2).

* Elusolendite põhjustatud vigastusi saadi samuti peamiselt kodus (40%), v.a Ida-Virumaa, kus 24% vigastustest saadi ka tänaval või teel.

Tervise Arengu Instituudi koostatud ülevaated võtavad kokku vigastuste andmed igas maakonnas, mis on ühtsetel alustel arvutatud ja Eesti keskmisega võrreldavad. Ülevaadete eesmärk on pakkuda alusandmeid kohaliku tasandi tegevuste planeerimiseks ja elanike tervise ja heaolu parandamiseks. Vigastusriskide teadmine, nende märkamine, õigeaegne reageerimine ja oskuslik ravi aitab ära hoida vigastuste toimumist ning vähendab hilisemat võimalikku tervisekahju.

Kõigi maakondade 2021. aasta ravi vajanud ja surmaga lõppenud vigastuste ülevaadetega saab lähemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

 
Uudis ilmus TAI veebilehel.