Uudised / Huvikaitsevõrgustik pani kirja vanusesõbraliku Eesti põhimõtted

Vanemaealiste huvikaitsevõrgustik on koostanud MTÜ Kuldne Liiga eestvedamisel dokumendi „Vanusesõbralik Eesti. Põhimõtted“ ja kutsub selle üle avalikult arutama.

Dokumendi koostamise eesmärk on saavutada Eestis olukord,  kus vananemist peetakse elu loomulikuks osaks ning vanusest tingitud muutusi teadvustakse, nendega tegeldakse ja arvestatakse kõikjal ühiskonnas iga päev. Vanusesõbraliku Eesti põhimõtted on asutuste, riigi- ja omavalitsusametnike, aga ka avalikkuse ja ajakirjanduse meelespea, mis aitab jälgida, kas ja kuidas nende tegevus arvestab inimeste vanusest tulenevaid muutnud vajadusi.

Tervena vananemine on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt kestev osalemine tegevuses, mille tulemusel suureneb tõenäosus olla terve, rahul ja õnnelik. Tervena vananemine eeldab funktsionaalse võimekuse arendamist ja säilitamist kogu elu, nii et inimene suudab teha seda, mida ta väärtuslikuks peab. Funktsionaalne võimekus hõlmab õpivõimet, otsuste vastuvõtmise, suhete loomise ja säilitamise, ühiskonda ja kogukonda panustamise, oma põhivajaduste rahuldamise ja liikumisvõimet (WHO 2015). Selline vananemise käsitlus erineb eelmisel sajandil levinud sotsiaalteaduslikest kontseptsioonidest, mille kohaselt vanemaid inimesi nähti ühiskonnas homogeense rühmana, kes kohandub noorematega, kui see aga pole võimalik, taandub oma osa andmisest ja aktiivsest elust.

Tervena vananemiseks ei piisa inimese enda tahtest ja tegevusest, vaid selleks peab olema ka toetav ja võimestav keskkond. Tervena vananemist toetavat keskkonda nimetatakse vanusesõbralikuks (ka easõbralikuks). Vanusesõbralikul keskkonnal on kaks taset. Esimesel tasemel aitab keskkond vähendada terviseriske ja kompenseerida tekkinud puudusi. Teiste sõnadega: aitab ennetada ja lahendab probleeme. Teisel tasemel pakutakse tuge, et igal inimesel oleks võimalik kogu elu, sh kõrgemas vanuses, arendada oma võimeid ja neid rakendada.

Vanusesõbralik keskkond on kompleksne mõiste. Siia alla kuuluvad avalik ruum, transport ja jalgsi liikumine, elamumajandus, aga ka poliitika, teenused ja kommunikatsioon. Olulised keskkonna mõjutajad on teised inimesed, organisatsioonid ja kogukond. Iga inimene on teise jaoks tema vananemiskeskkonna osa. Me kõik mõjutame teise inimese vananemist, nii teadlikult – tehes otsuseid või jättes need tegemata – kui ka teadvustamata, oma igapäevaste tegude, suhtumiste ja hoiakutega.

Vananemisega arvestav tegevus ja poliitikameetmed ei saa hõlmata üksnes vanemaid, vaid peavad varakult hõlmama kõiki vanuserühmi. Vanusesõbralikku ühiskonda iseloomustab põlvkondadeülene solidaarsus, suhtlemine ja koostöö.

Agu Laius
MTÜ Kuldne Liiga huvikaitsejuht

Loe kogu artiklit ajakirjast Sotsiaaltöö