Üledoosi põhjustatud surmade arv on kasvanud hüppeliselt

Üledoosi tõttu on 2023. aastal augusti lõpu seisuga surnud 63 meest ja 21 naist, kelle keskmine vanus oli 37,5 (17–78). Sealhulgas jäi kuue inimese eluiga vahemikku 17–22 eluaastat. Enim oli surmasid Põhja-Eestis. 

Aastatel 2002−2017 oli Eestis enamik narkootikumide üledoosisurmadest seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitamisega. Perioodil 2018−2022 vähenes Eesti uimastiturul fentanüüli kättesaadavus oluliselt, mis kajastus üledoosi surmajuhtude järsus languses. 2022. aastal alanud ja käesoleval aastal jätkuv üledooside arvu tõus on seotud uute ülikangete sünteetiliste opioidide nitaseenide turule tulekuga. 

TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse teadur Katri Abel-Ollo tõi välja, et 2023. aasta esimese kaheksa  kuu jooksul üledoosi tõttu surnud inimeste toksikoloogilised analüüsid näitavad, et kui peamiselt on surmajuhtumid seotud nitaseenide rühma kuuluvate ainetega (44 juhtu), siis selle kõrval leidus ka amfetamiini, kokaiini ja erinevaid psühhoaktiivsed retseptiravimeid (sh diasepaam, pregabalin, zopikloon). Muret tekitav on, et ka noorimate ehk 17–22 eluaastaste ohvrite toksikoloogia näitab fentanüüli ja protonitaseeni. „Enamik üledoosisurmadest on põhjustatud mitme uimasti kombinatsioonist ehk segatarvitamisest. Näiteks nitaseenide puhul näitas analüüs paljudel juhtudest lisaks veel bensiodiasepiini ja valuravis retseptiravimitena kasutatavaid opioidseid ravimeid,“ täpsustas Abel-Ollo.  

Uimastite näol on tegu ebaseaduslike ainetega, mille puhul ei ole teada, mida need sisaldavad. Abel-Ollo tõi välja, et müüja võib küll aine puhtuse kohta kinnituse anda, aga selle väite tõesust on keeruline kontrollida, sageli ei tea müüjad ka ise, mida nad täpselt müüvad. TAI teadur lisas, et uimastid sisaldavad ebasoovitavaid ja sobimatuid või eluohtlikke lisaaineid. „19 juhul leidus analüüsides difenhüdramiini, mille puhul on tegu ravimiga, mis kõikidele inimestele ei sobi, eriti kombinatsioonis teiste ravimite ja uimastitega. Ravimina veterinaarias kasutusel olev ja loomade lihaseid lõdvestava, valuvaigistava, uinutava ja tuimastava toimega ksülasiini lisatakse ainetele, et nende koostoime meenutaks rohkem heroiini kauakestvamat mõju, kuid see võib olla inimesele eluohtlik,“ sõnas Abel-Ollo.  

Samuti on ainete segatarvitamisel nende mõju oluliselt ettearvamatum ning riskid, sealhulgas üledoosi oht, suurenevad hüppeliselt. Abel-Ollo lisas, et arvestada tuleb ka sellega, et iga inimese organism ja selle seisund on erinev, mistõttu on ainete toimet keeruline prognoosida. „Inimesed, kes on otsustanud uimasteid tarvitada, võiksid olla teadlikud, et kokaiin ja alkohol ei sobi kokku ning uinutite ja rahustite kombineerimine teiste ainetega võib mõjuda ettearvamatult. Ohutut uimastite tarvitamist ei ole olemas, ent kui inimene on otsustanud tarvitada, siis tuleks alati alustada võimalikult väikesest kogusest, sest uimastite mõjumise aeg on erinev. Uut doosi ei tasu võtta isegi, kui tundub, et eelmine doos ei mõjunud soovitavalt. Viivitus aine toimes teeb üleannustamise riski suuremaks. Kindlasti ei tohi uimasteid kunagi tarvitada üksi olles,“ rõhutas Abel-Ollo. 

„Olukorras, kus Eestis levivad äärmiselt tugevatoimelised sünteetilised opioidid, millele on lisatud ohtlikke lisaaineid, on väga oluline, et uimasteid tarvitavad inimesed oleksid ohtudest teadlikud ning kontaktis abiteenustega. Neil peaks olema piisav kogus koju kaasaantavat opioidi antidooti naloksoon. Eelmisel aastal kasutati naloksooni kogukonnas 454 juhul, mida on pea kolm korda enam kui sellele eelneval aastal. See peegeldab olukorra tõsidust. Naloksooni väljastavate keskuste kontaktid on leitavad veebilehel narko.ee,“ kommenteeris TAI Abel-Ollo. 

Eestis töötavad sõltuvusravi ja kahjude vähendamise keskused, kust on võimalik saada infot ja abi. Abi ja tuge saab ka narko.ee tugiliinilt helistades lühinumbril 1747 (või Eestist ja välismaalt helistades +372 641 4110), kirjutades e-posti aadressil 1747@narko.ee, kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses.