HIV-nakkuse olukord Eestis

Eestis on alates 1988. aastast kuni 2010. aasta lõpuni diagnoositud 7692 HIV-nakatunut. Ekspertide arvates aga võib neid olla üle 10 000. Esimene HIV-kandja registreeriti Eestis 1988. aastal. Aastatel 1988-1999 diagnoositi aastas 1-12 HIV-positiivset, 12 aastaga kokku 96 nakatunut.

2000. aasta mais ja juunis avastati esimesed viis HIV-nakkuse juhtu eeluurimisel viibivate süstivate narkomaanide seas. Augustis 2000 diagnoositi HIV-nakkus kaheksal Narva noorel, kes olid narkootikume süstinud. Septembris 2000 suri Narvas üks noor naine, kes oli samuti narkootikume süstinud, sünnitusjärgsesse sepsisesse (veremürgitusse) ning temalgi avastati HIV-nakkus. Pärast seda suurenes Narvas huvi testimise vastu ning septembris, oktoobris, novembris ja detsembris avastati vastavalt 90, 106, 86 ja 93 HIV-kandjat, kes olid enamasti narkootikume süstinud. Kokku registreeriti Eestis 2000. aastal 390 uut HIV-nakkuse juhtu (271 juhtu miljoni elaniku kohta) ning sellega tõusime automaatselt Euroopa tähelepanusse.

2001. aastal lisandus uusi HIV-nakatunuid veelgi, kokku registreeriti 1474 uut juhtu (1067 juhtu miljoni inimese kohta). Suur osa nendest tõi võimalikuks nakatumise teeks narkootikumide süstimise. Tingituna HIV-nakatunute arvu hüppelisest suurenemisest alates 2000. aasta sügisest kuulutas Sotsiaalministeerium 14. veebruaril 2001. aastal välja HIV-nakkuse kontsentreeritud epideemia, mida iseloomustab 5% ületav HIV-nakkuse esinemissagedus narkomaanide rahvastikurühmas, kuid alla 1% esinemissagedus rasedatel naistel. 2002. aastal lisandus mõnevõrra vähem uusi HIV-nakkuse juhte, aasta lõpuks oli neid registreeritud 899 (620 juhtu miljoni elaniku kohta). Sellest alates ongi uute juhtude arv aasta-aastalt langenud ning 2010. aastal diagnoositi 372 uut HIV-nakkuse juhtu.

HIV-nakkuse levikust Eestis ja muljal maailmas võib lähemalt lugeda veebilehel hiv.ee.

MÄRKSÕNAD: hiv aids