Blogi / Märts TAI tervisekalendris. Vanemlus: pere- ja tööelu tasakaal

Märts TAI tervisekalendris. Vanemlus: pere- ja tööelu tasakaal

  • Autor:Tervise Arengu Instituut
  • 20. Veebruar 2020

Suur osa tööealistest on lapsevanemad, kes iga päev jagavad oma tähelepanu töö ja pere vahel. Püüdes olla tubli mõlemas, võib pingelistel perioodidel ette tulla olukordi, kus ei jaksata enam iseenda heaolule mõelda.

vanemluseroomNii näitab Tervise Arengu Instituudi paari aasta tagune uuring 2–12-aastaste laste vanemate seas, et ehkki lapsevanemaks olemine on rahuldust pakkuv, on see pea pooltele vanematele nende lapse praeguses vanuses raske. Kurnatud, pinges ja ärev lapsevanem ei suuda tööl täie mahuga panustada, samuti ei jaksa oma lapse eest hoolitseda sel määral, mis aitaks kaasa lapse arengule. Et lapsele piisavalt armastust ja tuge jagada, peaks tasakaalus püsimiseks enam iseenda eest hoolitsema.

Hea tasakaal on tööandjaile ka üha olulisem.

Kuidas saab tööandja lastega töötajaid toetada?

Häid viise lapsevanematest töötajate toetamiseks leiab maailmapraktikast mitmeid. Kindlasti tuleb ette olukordi, kus töötaja soovib või on sunnitud lapse tööle kaasa võtma. Sellest kirjutasime lähemalt ühes meie varasemas tervisekalendri postituses siin. Järjepidevalt vanemlust väärtustades saab aga töökohal muudki ära teha.

Kõikide aeg on väärtuslik

Suurem paindlikkus töö tegemise ajas ja kohas annavad vanemale suurema kindlustunde. Paindlikkust loovad näiteks:

  • investeerimine mitmekesist suhtlust võimaldavasse tehnoloogiasse (nt Outlook), nii et üksteise töödest ja kohustustest on parem ülevaade,
  • libisev tööpäeva algus/lõpp,
  • töönädala tihendamine (40 töötundi jagatakse viie päeva asemel neljale päevale),
  • tööaja tükeldamine (üks pikk tööpäev jaotatakse kaheks või enamaks vahetuseks),
  • tööaja jaotamine kolleegide vahel (ühte või enamat ametikohta täidavad kokkulepitud perioodil kaks või enam töötajat).
  • aegsasti ette teada olevad tööplaanid,
  • olukordade vältimine, kus töötajalt tuleb sõna otseses mõttes viimasel minutil paluda töötamist varahommikul või hilisõhtul. Mitmed hoolivad tööandjad on kehtestanud korra, et koosolekud ei alga kunagi varem kui kell 9.30 ega lõppe hiljem kui kell 16.30.

Vajalike tehnikate ja uute oskuste õpetamine töötajatele

  • Vanemate toimetulekut toetava vanemahariduse korraldamine töökohal.
  • Psühholoogiliste ja sotsiaalsete oskuste treenimine, nt stressiga toimetuleku oskuste õpetamine.
  • Stressist ja läbipõlemisest ohustatud või juba kahjustatud töötajate töövõime ja elukvaliteedi taastamine pakkudes töökohal nõustamise, teraapia ja taastumise võimalusi.

Kuidas vanemana hoolitseda oma vajaduste eest?

Soovides hoolitseda lapse vajaduste ja heaolu eest, tuleb eeskätt hoolitseda enda vajaduste eest – lapsele on lihtsam toeks olla, kui oma „tass on täis“. See nõuab vanemalt nii eneseregulatsiooni oskusi kui ka teadmisi ja oskusi lapse arengu toetamiseks.

Muu hulgas tähendab see näiteks ka pärast tööpäeva endale puhkehetke võtmist, et kodustele teemadele ja lapsega tegelemisele ümber lülituda. Kui sellisest iseendale aja võtmisest saab reegel, harjub ka laps sellega ja mõistab seda. Läbi oma eeskuju õpetame lapsele enda vajaduste eest seismist ja iseseisvust.

Tassi aitavad täita:

  • Piisav puhkus ja uni
  • Mõõdukas liikumine
  • Oma töövaba aja teadlik kavandamine ja planeerimine
  • Endale ja partnerile võetud aeg
  • Lapse jaoks võetud aeg

Lähemat teavet kõigi märksõnade kohta leiad veebilehelt www.tarkvanem.ee.

Lisalugemist: