Blogi / Kanep – mis on mis?

Kanep – mis on mis?

  • Autor:Tervise Arengu Instituut
  • 15. September 2021

Üha sagedamini arutletakse kanepi kahjulike ja kasulike kasutusviiside üle. Infot avaldatakse järjest rohkem ning levivad ka mitmesugused väärarusaamad, mida oleks vaja kummutada. Artikli eesmärk on anda ülevaade kanepi tarvitamise ja selle reguleerimise kohta Eestis. Jagatakse ka nõuandeid, mis aitavad spetsialistidel kanepit narkootikumina tarvitavat inimest ära tunda ja teda abistada.

Katri Abel-Ollo
teadur, TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus

Aljona Kurbatova
juht, TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus

Marin Vaher
vanemspetsialist, TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus

Kanep tööstuses

Tööstusliku kanepi tähtsus inimkonnale on läbi aja olnud märkimisväärne. Esimene teadaolev kanepi otstarve oli seemnete kasutamine toiduna. Samuti on kanepit läbi aegade kasvatatud kiude andva taimena, millest valmistati ja valmistatakse ka tänapäeval köisi, riiet ja isegi paberit. Kanepiseemneist tehakse ka õli ning kanepit kasutatakse kosmeetikatoodete koostisosana. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib Eestis kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete kohaselt. Täpsemat infot nende nõuete kohta saab maaeluministeeriumist.

Mis teeb kanepist psühhotroopse (narkootilise) aine ehk mis on THC?

Kanepitaimes ja selle ekstraktides on rohkesti eri kannabinoide, kuid peamise psühhotroopse toime annab kanepile delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk THC, mis avaldab inimese organismile mõju ning võib tekitada sõltuvust. Eestis on käitlemiskeelu all kõik kanepisordid, mille THC sisaldus on üle 0,2% ja mis ei ole kantud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte. Selline kanep on lisatud ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

THC sisaldus kanepitaimes on võrreldes 60. ja 70. aastatega oluliselt suurenenud kanepi kasvatusmeetodite muutumise tõttu – selle mõju tervisele 50 aastat tagasi ei ole võrreldav tänapäevasega. Kanepi THC sisalduse stabiilset tõusu kinnitab ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (vt joonis 1). 2005. aastal oli kõige levinum konfiskeeritud kanep THC sisaldusega 0,35% ja 2019. aastal 18%.

Kanepi tarvitamise reguleerimine Eestis

Eestis ei ole narkootikumide tarvitamine kuritegu, vaid väärtegu – narkootikumide tarvitamine on dekriminaliseeritud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse kohaselt karistatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga (kuni 30 päeva). Väärteost saab kuritegu, kui inimese valdusest leitud uimastikogusest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eestis ei eristata kanepit teistest narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest.

Kanepi legaliseerimine tähendab kanepi omamist ja isiklikku tarvitamist keelavate seaduste täielikku tühistamist ja kaotamist. Legaliseerimine võimaldab riikidel reguleerida ja maksustada kanepi tarvitamist ja müüki. Legaliseerimise korral on kanep elanikele ostmiseks ja tarvitamiseks kättesaadav nagu alkohol ja tubakas. Kanepi vanuse- ja muud müügipiirangud otsustab riik. Eestis ei ole kanep legaliseeritud.

Kanep meditsiinis

Sageli räägitakse kanepi kasutamisest ravi otstarbel. Oluline on aga teada, et ravikanepit kui liiki ega sorti ei ole olemas. Kanepi taim võib sisaldada mitutsada farmakoloogiliselt aktiivset ühendit, sh kannabinoide. Taimest isoleeritud kannabinoididele lisaks on olemas ka sünteetilised kannabinoidid. Nii looduslikke kui ka sünteetilisi kannabinoide kasutatakse ravimite ühe komponendina. Ravi otstarbel meditsiinis kasutatavate kanepit sisaldavate ravimite puhul on tehtud ravimiuuringud nagu iga teise ravimi puhul, et selgitada välja toimivad raviannused ja võimalikud kõrvalmõjud. Meditsiinis kasutatakse kannabinoide sisaldavaid ravimeid eelkõige sümptomaatiliseks raviks näiteks iivelduse või epileptiliste hoogude korral. Ebaseadusliku kanepi tarvitamine ükskõik mis viisil ei ole kuidagi võrdsustatav meditsiinis kasutatava kannabinoide sisaldava ravimi tarvitamisega.

Eestis on lubatud turustada ravimit nimega Epidiolex (USA) / Epidyolex (UK). Selle ravimi peamiseks toimeaineks on kannabidiool ehk CBD ning seda kasutatakse Lennox-Gastaut sündroomi või Dravet sündroomiga seotud epileptiliste hoogude ravis. Teised kannabinoide sisaldavad ravimid, millel Eesti veel müügiluba ei ole, on patsientidele kättesaadavad näidustuse olemasolul ja muu ravi ammendudes raviarsti taotluse alusel. Kõigi ravimitega seotud küsimuste korral saab täpsemat infot ravimiametist.

Kanepitoodete müük nn kanepiärides

Viimastel aastatel on tekkinud Eestis väikesed kanepile spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse nii kanepiürti, kanepiõli kui ka mitmeid n-ö tervisetooteid. Neid nimetatakse sageli CBD (kannabidiool) kanepitoodeteks. Nendes kauplustes müüdavate toodete THC sisaldus peab olema alla 0,2%. Kui toodetes leiduv CBD on ekstraheeritud kanepist, kus THC sisaldus on ületanud 0,2%, loetakse ka CBD narkootiliseks aineks ja talle rakenduvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusest tulenevad nõuded ja piirangud. Kui CBD on ekstraheeritud kanepist, kus THC sisaldus ei ole ületanud 0,2%, ei loeta ka CBD-d narkootiliseks.

Keelatud toodete hulka kuulub ka kanepit sisaldav uuendtoit. Uuendtoit on toit, mida ei ole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral tarbitud enne 15.05.1997. Uuendtoidu turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba ning selle saamiseks on vaja Euroopa Toiduohutusametile tõendada, et uuendtoit on ohutu. Seega võib Euroopa Liidus turustada ainult neid uuendtoite, mida on Euroopa Toiduohutusamet  hinnanud ohutuks ja millele on loa andnud Euroopa Komisjon. Ohutuks loetakse näiteks kanepiseemnetest pressitud õli ja teisi kanepiõlisid, mis sialdavad CBD-d looduslikult, mitte kanepiekstraktina. Eestis saab selle kohta lisainfot küsida põllumajandus- ja toiduametilt.

Psühhotroopse kanepi peamised vormid ja nimetused

Kanepi kõige levinum vorm on kuivatatud kanepiõisikute saadus, mida kutsutakse muu hulgas selliste nimetustega nagu õis, savu ja tups. Hašišiks ehk kanepivaiguks (hašš/hash, plastiliin, tükk, maroko, kivi, pigi) nimetatakse vaigusegu, mida saadakse kanepi emastaimede õisikute töötlemisel. Kanepiõlideks nimetatakse tooteid, mida saadakse kanepi kuumutamisel õlis THC eraldumise temperatuurini või pikema aja jooksul madalamal temperatuuril, mis tagab osa terpeenide säilimise. Sünteetilised kannabinoidid (spice, AK jpt tooted) on inimese loodud, kuid toimeaine poolest sarnased psühhoaktiivset toimet omavale kanepitaimele. Tasub meeles pidada, et sünteetiliste kannabinoidide toime inimese organismile on siiski kordades tugevam ning etteaimamatum võrreldes taimse kanepiga.

Kanepi tarvitamine Eestis

Kanep on Eestis kõige sagedamini tarvitatav narkootiline aine. Eesti täiskasvanud rahvastiku seas korraldatud uimastite tarvitamise uuringu (2019) andmetel on veerand (25%) vastanutest tarvitanud elu jooksul kanepit, kusjuures 7% oli teinud seda viimasel aastal ja 2% viimasel kuul (Vorobjov jt 2019). Kõige uuem 2020. aasta rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et viimase 30 päeva jooksul oli kanepit tarvitanud ligi 5% vastanutest (mehed 7% ja naised 3%), kusjuures vanusegrupis 16−24 aastat oli seda teinud 21% meestest ja 10% naistest (Reile jt 2021).

Ka 15−16-aastaste koolinoorte seas on kõige enam tarvitatav narkootikum kanep, mida oli tarvitanud 21% ja viimase 30 päeva jooksul 7% õpilastest. Võrreldes 2015. aasta uuringuga oli kanepi tarvitamises märgata langustendentsi. Samal ajal ei ole muutunud viimase 30 päeva jooksul tarvitanute hulk ja enam on neid, kes on tarvitanud kanepit sagedamini kui üks-kaks korda elu jooksul (Vorobjov jt 2020). Kanepi laialdast levikut tõendavad ka Eesti noorte inimeste uimastite kasutamise levimusuuringu „Ained ja arenevad ajud”” (AAA-uuring) esimesed tulemused (Haring jt 2021).

2017/2018. aasta veebiküsitlusele vastanud 2719 Eesti narkootikumide tarvitajast oli 98% tarvitanud kanepit. Enamik vastajaist (75%) oli narkootikume tarvitanud viimase 12 kuu jooksul ja 70% oli elu jooksul tarvitanud rohkem kui ühte narkootikumi. Kanepitarvitajatest oli 17% igapäevaseid või peaaegu igapäevaseid tarvitajaid. 12% vastanutest ei näinud kanepi tarvitamises inimesele ohtu, 64% hindas kanepi tarvitamist kas vähe või keskmiselt ohtlikuks, 23% väga ohtlikuks ja 1% ei osanud hinnata (Abel-Ollo jt 2019). Kanepitarvitamise levimust näitavad ka 2019. ja 2020. aastal Tallinnas ja Pärnus tehtud reoveeuuringud (Hollo jt 2020; Abel-Ollo jt 2021).

Kanepi mõju tervisele

Kui kanepit tarvitatakse narkootilise ainena, võib see mõjuda igaühele erinevalt – mõjude avaldumine on individuaalne ning oleneb tarvitatava aine koostisest ja tarvitamise sagedusest. Kanep võib mõjuda kesknärvisüsteemile stimuleerivalt (ergutavalt) või pärssivalt (uimastavalt). Kanepis THC sisalduse suurenemisel ilmnevad järjest sagedamini nii vaimse kui ka füüsilise tervise probleemid. Vahetult pärast kanepi tarvitamist võivad avalduda järgmised sümptomid: kiireneb südame löögisagedus; aeglustub seedekulgla talitlus; suureneb söögiisu; kehatemperatuur langeb; suureneb oht õnnetusjuhtumiteks, inimene muutub ülemeelikuks, mille tagajärjel võib ta käitumine väljuda tema enese kontrolli alt jm.

Uuringute tulemused kinnitavad, et kanepi kõrgem THC tase võib pikemaajalisel tarvitamisel tähendada suuremat sõltuvusse jäämise riski; depressiooni, ärevuse ja suitsiidimõtete sagedasemat ilmnemist; pidevat väsimust, ükskõiksust ja apaatsust; kognitiivse võimekuse olulist langust; paranoia ja psühhooside tõenäolisemat tekkimist jm (Canadian Nurses Association 2017; Stuyt 2018).

Kuidas kanepi tarvitajat ära tunda?

Ei ole ühte kindlat välist tunnust, mille järgi kanepi tarvitaja kohe ära tunneb, kuid selle tarvitamisele võivad viidata punased, n-ö verd täis valgunud silmad; kiirenenud südamelöögisagedus; unisus, letargilisus; koordinatsioonihäired; vajadus pidevalt midagi näksida; keskendumisraskused; tavapärasest jutukam eneseväljendusviis; argirutiinist märgatavad kõrvalekaldumised; muutused ajatajus.

Kanepit tarvitav inimene võib endaga kaasas kanda peeneks hakitud rohekas-pruuni kuivatatud lehepuru, mis sarnaneb maitseainele või selliseid spetsiifilisi vahendeid nagu näiteks piip; väikesed sigareti rullimise paberid; pisikesed pudelikesed õli jaoks; silmatilgad. Kanepi suitsetamisel tekib ka eriline imal lõhn.

Kuidas aidata kanepit tarvitavat inimest?

Nii nagu iga inimene on täiesti ainulaadne, on ainulaadne ka tema teekond kanepi proovimise, regulaarse tarvitamise või sõltuvushäireni. Enamasti alustatakse kanepi proovimise ja tarvitamisega noorukieas või noore täiskasvanuna (Haring jt 2021). Selle põhjuseks võivad olla ümbritsevate inimeste eeskuju (täiskasvanud, sõbrad), meedia surve (sotsiaalmeedia, muusika, filmid), põgenemise, eneseabi või igavuse (põnevus, huvi) peletamise soov, mässu väljendamine, tahe saavutada kiiresti heaolutunne. Kanepit tarvitatakse ka selleks, et parandada enesekindlust, tunda end julgemana või tulla toime traumaga.

Inimene, kes kanepit tarvitab, võib olla seisukohal, et see ei kahjusta tema tervist ning seetõttu ei pruugi ta kohe võtta kuulda ka lähedase soovi teda aidata või spetsialisti juurde suunata. Inimese hoiakutest sõltumata saavad nii sõbrad, pereliikmed kui ka spetsialistid ta hinnanguvabalt ära kuulata, toetada teda tarvitamise motiivide mõistmisel ja alternatiivsete tervislike lahenduste leidmisel.

Kui vestluse käigus tekib soov hinnata, kas ja kui tõsiselt võib kanepi tarvitamine inimese tervist ohustada, saab selleks kasutada abivahendina CUDIT-R (ingl Cannabis Use Disorder Identification Test – Revised) sõeltesti, mis on kättesaadav narko.ee lehel.

„Väärarvamus, et kanepi tarvitamine meelelahutuslikul või muul eesmärgil on täiesti ohutu ega tekita sõltuvust, on aidanud kaasa kanepi laialdasele levikule nii täiskasvanute kui ka noorte hulgas, kelle arenevale ajule võib see tekitada pöördumatuid kahjustusi.”

Kui inimene on vanem kui 17-aastane ja tarvitab kanepit vähe või mõõdukalt (seda saab hinnata nt CUDIT-R testi abil), võib suunata ta programmi Valik, kus nõustajad aitavad omandada uusi oskusi, kuidas kanepi tarvitamist vähendada või seda lõpetada.

Noorte puhul on esmaabiks lehekülg Tarkvanem.ee, kust saavad mõtteid nii lapsevanemad aga ka teised spetsialistid selle kohta, kuidas ja miks on vaja noortega vestelda, et ennetada uimastite tarvitamist või arutleda tarvitamise kahjulike mõjude üle.

Kui tekib kahtlus, et vestluspartneri või kliendi puhul võib olla tegu kanepi sõltuvusega, on soovitatav suunata inimene psühhiaatri vastuvõtule, kes teeb kindlaks sõltuvuse olemasolu ja kellega koos otsustatakse, millise raviskeemiga jätkata. Psühhiaatri vastuvõtule registreerimiseks ei ole vaja perearsti saatekirja. SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses koostas kanepi tarvitajatele spetsiaalse ühe kuu pikkuse statsionaarse raviprogrammi. Ida-Viru Keskhaigla Torujõe Noortekodu pakub abi uimasteid (sh kanepit) tarvitavatele noortele ning helistada võib ka lihtsalt konsultatsiooniks ja ambulatoorseks nõustamiseks. Nõu võib küsida ka kõigist regionaalsetest laste ja noorte vaimse tervise keskustest üle Eesti, mille kontaktid leiab lehelt www.narko.ee.

Lõpetuseks

Olgugi, et kanep on narkootiline ja seega Eestis ebaseaduslik, on selle laialdane proovimine ja tarvitamine üsna levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Kõigist kanepi proovijatest ei kujune regulaarsed tarvitajad, kuid kanepi kasude ja kahjude üle arutlemiseks ei pea inimene olema staadiumis, kus kontroll tarvitamise üle on juba kadunud. Mida varem inimesega sellel teemal hinnanguvabalt arutleda, leida üles proovimise ja tarvitamise põhjused ning mõtiskleda koos alternatiivsete tervislike tegevuste üle, seda suurem on tõenäosus, et kanep ei kahjusta inimese tervist pöördumatult. Meil kõigil on võimalus märgata ja osutada abikäsi seal, kus seda vajatakse.


Tasuta teenuste kontaktid (rahastab Tervise Arengu Instituut):

Nõustamisprogramm Valik kanepitarvitajatele, MTÜ Peaasjad nõustamine

Kontakt: https://registratuur.peaasi.ee/valik

Telefon: 516 3356 (tööpäeviti kell 9–17)

E-post: kanep@peaasi.ee

SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus

Telefon: 434 2293, 524 4024

E-post: info@narkokeskus.ee

Torujõe Noortekodu (kuulub Ida-Viru Keskhaigla koosseisu)

Telefon 56 881 770

E-post: noortekodu@ivkh.ee

Laste Vaimse Tervise Keskus (kuulub SA Tallinna Lastehaigla koosseisu)

Telefon: 678 7400

E-post: psuhhiaatriakliinik@lastehaigla.ee

Lisainfot ravi- ja nõustamisteenuste kohta vaata www.narko.ee.


Täname sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Katrin Tomson-Johansonit abi eest artikli koostamisel.

Artikkel ilmus ajakirja Sotsiaaltöö veebilehel ja avaldatakse paberil ka septembrinumbris (nr 3/2021).

Viidatud allikad

Abel-Ollo, K., Lõhmus, L. (2019). Euroopa narkootikumide tarvitamise veebiküsitluse metoodika ja esmased tulemused. Eesti Arst, 98 (11), 627–635.

Abel-Ollo, K., Riikoja, A., Barndõk, T., Kurbatova, A. (2021). Tallinna ja Pärnu reovee uuring uimastite jääkide suhtes 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Canadian Nurses Association (2017). Harm reduction for non-medical cannabis use. (10.06.2021).

Hollo, V., Riikoja, A., Barndõk, T., Abel-Ollo, K., Kurbatova, A. (2020). Tallinna reovee uuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääkide suhtes. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Reile, R., Veideman, T. (2021). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Vorobjov, S., Tamson, M. (2020). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15−16-aastaste õpilaste seas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Vorobjov, S., Salekešin, M., Vals, K. (2019). Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Stuyt, E. (2018) The Problem with the Current High Potency THC Marijuana from the Perspective of an Addiction Psychiatrist. Mo Med. 2018 Nov-Dec; 115(6), 482–486.

Haring, L., Leedo, A., Kisand, H., Voormansik, L., Viimsalu, A., Karis, K., Kangro, R., Vasar, E. (2021). Uimastite tarvitamine Eesti noorte ja täisealiste seas. AAA-uuringu esmased tulemused. Eesti Arst 2021; 100(1),15–23.