Perepesa toetab laste ja perede heaolu

Lapse heaolu on tugeva ja terve ühiskonna alus. Iga kogukond soovib, et tema lapsed oleksid terved ja õnnelikud. Lapse heaolu tagamine on esmalt iga lapsevanema ülesanne, kuid seda soodustava ja toetava keskkonna loomiseks on vaja ühiskonna ühist panust.

Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, mis toetab laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamisega. Eestis tegutseb kolm Perepesa: Türi vallas, Põltsamaa vallas ning Viljandi linnas ja vallas. Sügisel alustavad uued pesad tegevust Elvas ja Tartus ning järgmistel aastatel on kavas veelgi laieneda.

Perepesa mudeli on välja töötanud SA Lapse Heaolu Arengukeskus, mis sündis soovist leida lahendus ühiskondlikule väljakutsele. „Laste ja noorte vaimse tervise probleemid on teinud muret juba aastaid,“ selgitab arengukeskuse üks algataja ja tegevjuht Maarja Oviir-Neivelt. „Heade kaasamõtlejate abiga jõudsime järeldusele, et tagajärgedega tegelemise asemel on vaja keskenduda perede ja laste probleemide ennetamisele ning vajakajäämiste võimalikult varajasele märkamisele. Seejärel tuleb peredele pakkuda tõhusat, koordineeritud ja läbimõeldud tuge.“

Nii sündis rahvusvahelisele kogemusele toetuv, kuid Eesti oludele kohandatud kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse mudel, mis on puuduolev lüli, et viia kokku pere ja vajalik toetus. Sotsiaaltöö ajakirja 2019. aasta kolmandas numbris ilmus äsja uksed avanud Perepesade tutvustus. Nüüdseks on väljakutseid pakkunud katseprojekt edukalt lõppenud ja alates 2022. aasta jaanuarist on Lapse Heaolu Arengukeskus sotsiaalministeeriumi strateegiline partner taotlusvooru „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ tegevuste elluviimisel. 

Perepesade tegevus on teadlikult riigi, kohaliku omavalitsuse ja erasektori koostööle üles ehitatud. Samuti on väga oluline tõhustada laste ja peredega tegutsevate kohalike organisatsioonide ning spetsialistide koostööd ennetuses. Mudel on kooskõlas riiklike arengusuundadega ja annab kohalikule omavalitsusele tõhusaks ennetustööks tööriistakasti.

Perepesa koondab teavet ja tõhusaid teenuseid ning programme. Eesmärk on, et lapseootel ja lastega pered saavad teenused kätte koordineeritult ning võimalikult ühest kohast, kodu lähedalt. Perede terviklikul toetamisel on keskne omavalitsuse kõigi spetsialistide ja organisatsioonide koostöö, kelle ülesanne on tagada laste ja perede heaolu.

Mida Perepesas tehakse? 

Perepesas on laste mängutuba, kus saab lihtsalt mängida ja kogeda vaheldust kodusele keskkonnale. Kui lapsevanem osaleb Perepesa koolitusel, nõustamisel vm, saab sel ajal jätta lapse mängutoa juhendaja hoole alla tasuta lapsehoidu. Mängutoas toimub ka juhendatud tegevus lastele ja vanematele ning on tasuline lühiajaline lapsehoid. 

Vanemad saavad küsida nõu spetsialistidelt, osaleda juturingides ja koolitustel seoses lapse arengu ning lapsevanemaks ja partneriks olemisega. Perepesade tähelepanu keskmes on lapseootuse ja lapse sünniga kohanemine, lapse arengu toetamine tema eluetappidel, targemaks lapsevanemaks kasvamine, pere- ja paarisuhete loomine ning hoidmine ja tervist toetavate valikute tegemine.

Väga oluline on vaimse tervise tähtsustamine ja toetamine. Perepesa psühholoogilise nõustaja juurde saab pöörduda iga kahtluse, mure või küsimusega. Spetsialist aitab leida viise, kuidas hoida enda ja oma pere vaimset tervist.

Perepesa tegevuse üks eesmärke on normaliseerida abi küsimine. Kõigil tuleb ette olukordi, kui oma teadmised või jõud otsa saavad ja vaja on toetust, ärakuulamist või nõuannet. Kui lapsevanem oskab abi küsida, on see suur samm oma lapse ja pere heaolu suurendamisel.

Perepesa on peredele turvaline ja hubane kogukonnakeskus, seal saab niisama aega veeta ja abi saamine ei ole sildistav. See on kogukonna perede kohtumispaik, kus saab jagada rõõme, muresid ja kogemusi ning pered harjuvad seal käima ka siis, kui probleeme ei ole. Väga teretulnud on kogukondlikud algatused ja kooskäimised.

Ämmaemandate korduvate koduvisiitide projekt

Paralleelselt Perepesade tegevusmudeli rakendamisega testib ja arendab Lapse Heaolu Arengukeskus uusi teenuseid, mis võiksid olla tõhusad ennetustöö vahendid. Koos Eesti ämmaemandate ühinguga viiakse aastail 2021–2023 ellu projekt „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“, mille algatas sotsiaalministeerium Norra toetusel.

Projekti eesmärk on välja töötada tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide hindamiseks ja maandamiseks ämmaemanda korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu koostöös kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega eri Eesti piirkondades. 

Tänavu 27. aprillil lõpetasid 21 ämmaemandat mitmekülgse koolitusprogrammi ja alustasid sünnitusjärgseid koduvisiite, et olla toeks äsja lapse saanud peredele. „Koduvisiidid aitavad peredel kiiremini kohaneda lapse sünniga kaasneva elumuutusega ja pere saab kohe teha tervist ning heaolu soodustavaid valikuid,“ selgitab projekti olemust Lapse Heaolu Arengukeskuse juhatuse liige ja projektijuht Tiina Tõemets. Ta lisab, et ämmaemand saab kaasata teisi spetsialiste, kes on perele toeks keerulisemate küsimuste lahendamisel.

Ämmaemandate koolitusprogramm andis koduvisiidi tegevusmudeli ja riskiohus pere toetusteekonna ülevaate, lisaks olulisi teadmisi positiivse vanemluse toetamisest psüühikahäireteni sünnilähedasel ajal. Ämmaemandad õppisid kasutama Edinburghi depressiooni skaalat (EPDS) ja Calgary sõelumisvahendit pere riskide hindamiseks.

Koolitatud ämmaemandad katsetavad tegevusmudelit oma teeninduspiirkondades Tartus, Valgas, Võrus, Rakveres, Türil, Viljandis, Ida-Virumaal, Harjumaal ja Saaremaal. Seejärel analüüsib projekti meeskond koos ekspertidega tegevusmudelit: kas tegevus oli tõhus ja mida on vaja teha mudeli laiemaks kasutusele võtmiseks. Augustis 2023 valmib ämmaemandate koduvisiitide tegevusmudeli Eestis rakendamise sobivuse kohta lõpparuanne.

Artikli autor on Kristel Patzig, Lapse Heaolu Arengukeskuse kommunikatsioonijuht

Artikli täisversiooni, sh katseprojekti tulemuste kohta saab lugeda ajakirjast Sotsiaaltöö.