Blogi

Kuuma suvepäeva joogivalikud

• Autor:Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituut
• 05 Juuli 2012

Kuumal suvepäeval haarab käsi tihti klaasi järele - vajab ju väljahigistatud vesi millegagi asendamist. Kuid mis oleks see õige, mida valida?

Kui uskuda nimetust ja kõikvõimalikke lubadusi, mis toote reklaamimisega kaasas käivad, siis peaks selleks parim olema karastusjook. Milleks muuks neid ju ikka tehakse, kui keha karastuseks? Kuid kas see ka tegelikult nii on?
Karastusjoogid, eriti jahutatult tarbides, tekitavad tõepoolest tunde, et nad kustutavad janu, kuid tegelikult võivad nad hoopis organismist vett välja viia, seda eriti juhul, kui nad sisaldavad lisaks ka kofeiini. Enamik karastusjooke sisaldavad vaid suhkrut ning ühtegi vajalikku vitamiini ega higiga „lahkunud“ mineraalainet neid juues organism tagasi ei saa.

Narkomaania – kõigi ja ei kellegi mure

• Autor:Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja
• 25 Juuni 2012

Uudis, et Eestis on Euroopa suurim narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv, on tekitanud hämmastust – kuidas on asjad nii kaugele jõudnud? Teema on kõike muud kui uus. Oleme juba 90ndate lõpust rahvusvahelises võrdluses paistnud silma kui erakordselt kiire narkomaania levikuga riik. Kahjuks ei tunnista Eesti ühiskond - ning olgem ausad, ka paljud asutused, kes võiksid probleemi lahendamisse panustada - aga siiani lõpuni probleemi ega mõista selle põhjuseid ja tagajärgi.

Eestis suri narkootikumide tarvitamise tõttu 2010. aastal seitse korda rohkem inimesi kui Euroopas keskmiselt. 2005. aastal oli Eestis hinnanguliselt 14 000 süstivat narkomaani. Erinevate andmebaaside ning uuringute andmed viitavad pigem sellele, et see arv on aastatega vähenenud ning jõudnud võib-olla 10 000 juurde. Uusi süstivaid narkomaane ei tule enam nii jõudsalt peale ning olemasolevad muutuvad iga aastaga vanemaks. Süstimisega alustatakse Eestis väga noorelt, keskmiselt 18-aastaselt, noorim süstija on olnud 9-aastane laps.

Kuidas olukord ikkagi nii kaugele on jõudnud? Oleme ju arenenud Euroopa riik, mis hoolib oma kodanikest? Teadlased on leidnud, et narkomaania levikut soodustavad nn „suured sündmused". Nendeks võivad olla sotsiaalmajanduslikud kriisid, laiaulatuslikud ühiskondlikud muudatused, sõjaolukorrad. Need soodustavad majandusprobleemide teket, töötust, sotsiaalse sidususe vähenemist, mis omakorda vähendavad turvatunnet, suurendavad võõrandumist ning toovad kaasa ühiskondlike normide muutumise või koguni puudumise. Seda kinnitab ka Eesti olukord - narkomaania probleem on suurim piirkondades, mis on enim kannatanud sotsiaalmajanduslike probleemide ja muutuste tõttu – Ida-Virumaa ja Harjumaa. Levikule on kaasa aidanud ka narkootikumide hea kättesaadavus.

Laste mürgistusi ennetab number 16662

• Autor:Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituut ja Mare Oder, Mürgistusteabekeskuse juhataja
• 02 Juuli 2012

Üks tervist edendavate lasteaedade suvekoolis kuulatud töötubadest oli pühendatud mürgistuste ennetamisele. Kuna ma ei ole varem kusagil nii tähelepanelikult iga sõna püüdvat ja kaasamõtlevat kuulajaskonda märganud ning teema on ka veel piisavalt teadvustamata ning uus, siis jagan kuuldut ka kõigi teiega.

Mis on 16662?

16662 on Mürgistusteabekeskuse infonumber ja kodulehe aadress. Mürgistusteabekeskus tegeleb sellega, et aitab vähendada mürgistustega seotud haigestumist, tervisekahjusid ja suremust ning edendab mürgistusalase info kättesaadavust. Ennetustöö peamisteks kanaliteks on nii infonumber kui koduleht. Lisaks tegeleb keskus riigi toksikoloogilise andmebaasi täiendamisega, ravijuhiste koostamisega, viib läbi uurimustöid ja osaleb rahvusvahelistes projektides ning koolitab arste-õdesid ja elanikkonda.

Oma kodulehel www.16662.ee - mis on ka vene keeles kättesaadav – tutvustab keskus erinevaid mürgistusriske ja tooteid, annab juhiseid esmaabiks ning tegeleb ennetustööga, kus on olulisel kohal ka lapsed. Kõik kodulehel olevad infomaterjalid (plakatid, järjehoidjad, ettekanded) on allalaadimiseks või väljaprintimiseks ka tasuta kasutada. Materjalide kasutamisel piisab korrektsest viitamisest.

Parimad ohutuse ja turvalisuse praktikad Tartu Klaabult ja Rakvere Triinult

• Autor:Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik
• 25 Juuni 2012

Viies tervist edendavate lasteaedade võrgustiku riiklik suvekool on selleks korraks läbi ning loodetavasti on kõik osalejad kuuldu ja nähtu omale edaspidiseks hästi mällu talletanud ning saanud palju uusi mõtteid, mida asuda ellu viima.

Uute teadmiste hankimise kõrval oli Nelijärvel peetud suvekoolis olulisel kohal ka kogemuste vahetamine ning teiste tehtust innustuse saamine. Selleks toimus esimesel päeval mess, kuhu olid välja pandud lasteaedade näited metoodikast, mida nad on ohutuse ja turvalisuse valdkonna käsitlemiseks oma õppe- ja kasvatustöös kasutanud.

Selleks pidi iga suvekoolis osalejal kaasa võtma vähemalt ühe töö, mis oli esitatud kas plakatina, õppevahendina, teemamapina või töö kirjeldusena. Töö vormistamisel tuli jälgida, et see sisaldaks ka taustinformatsiooni teemast, õppe- ja kasvatustöö eesmärke, eeldatavaid tulemusi lapsest lähtuvalt, läbiviidud tegevuste loetelu kirjeldust, metoodikat ja integreeritust teiste valdkondadega ning näitama või kirjeldama ka tegevustes kasutatud materjale ja vahendeid.

Milleks on hea praktika näiteid vaja? Heade praktikate eesmärk on kaasa aidata laste teadmiste ja oskuste suurenemisele turvalisuse valdkonnas ning luua lasteaias turvalist keskkonda. Kõik need lasteaias läbiviidavad tegevused aitavad kaasa lastes teadmise kujunemisele, et tervis ja turvalisus on väärtus.