Blogi

Pealesunnitud soolased valikud

• Autor:Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituut
• 09 Mai 2012

Liigne soolatarbimine on üheks võimalikuks vererõhu tõusu põhjuseks ning seeläbi südame-veresoonkonnahaiguste tekke riskifaktoriks. Peamine soovitus, kuidas saada toidust vähem soola on see, et toit peaks olema valmistatud võimalikult vähetöödeldud toorainest.

Köögiviljade puhul on seda õpetust lihtne jälgida – vali vaid poest värsked või külmutatud viljad ja valmista neist toit, kuhu lisad soola kas õige vähe või üldse mitte või asendad soola hoopis erinevate ürtidega. Keerulisem lugu on aga hakkliha ja linnulihaga. Kui inimene vähendabki oma menüüs sinkide-vorstide-poolfabrikaatide hulka ning üritab toidu ise värskest lihast valmistada, siis mida aeg edasi, seda raskem on tal kauplustest leida toorainet, mida ei oleks juba soolaga „rikastatud".

Kui inimesel on soov osta tavalist kalkuniliha, siis võib küll mõne üksiku poeketi värske liha letist kalkuniliha leida, kuid kui silti lähemalt uurida, seisab seal enamikel juhtudel väikselt „maitsest". Arupärimise peale teatab müüja optimistilikult, et see tähendab maitsestatud kalkuniliha ning antud toode sisaldab „ainult" 2% soola. See tähendab 2 grammi soola 100 grammi liha kohta. Loodan siiralt, et müüjal olid valeandmed ning kalkuniliha tegelik soolasisaldus on siiski väiksem. Katsetada kahjuks ei julge, sest 100-grammise viilu sellisest lihast valmistatud ahjuprae - ise soola lisamata - söömisest saaks kätte pea pool päevasest maksimaalselt lubatud soolakogusest.

Kuidas püsida kursil ja jääda tervislikumate eluviiside juurde

• Autor:Dr Anneli Virks, perearst
• 12 Aprill 2012

Kui inimene on tervise uurimiseks või parandamiseks pöördunud perearsti või pereõe poole ja oma tervise riskifaktorid teada saanud, siis saab ta kaasa ka edasised soovitused. Enamasti puudutavad need tervislikku toitumist ja liikumist.

Tihti inimesed asuvadki antud soovitusi jälgima, kuid paari kuu möödudes neist loobutakse. Annan mõned soovitused, kuidas oleks kergem muutuste juurde pidama jääda.

Söömine ei ole dieedi pidamine

Söömisest ei tohi mõelda kui dieedi pidamisest, mida võib lõpetada ja taas alustada. Mõtle sellele kui elustiili muutusele, millel ei ole stardi, stopi ega restardi nuppu. Ära kasuta ühte kõrgekalorilist toidukorda vabandusena selleks, et sellel päeval korralik toitumine lõpetada ja homme uuesti alustada. Mõtle igast toidukorrast kui eraldi võimalusest teha häid toitumisvalikuid.

Plaani söömist ette

Plaani oma toidukorrad ette ja valmista osa toiduaineid ette ära, siis on ka väsinuna või kiirustades kergem teha tervislikke valikuid. Naudi oma lemmik kaloririkkaid või rasvaseid toite ja snäkke mõõdukalt. Ära iialgi jäta söögikordi vahele, eriti hommikusööki. Toidukordade vahelejätmine põhjustab hilisemat ülesöömist.

Südamehaiguste ennetamine - millest alustada?

• Autor:Dr Anneli Virks, perearst
• 11 Aprill 2014

Oma parema tervise heaks on vaja teha kolm sammu – külastada perearstikeskust, kontrollida oma tervise põhinäitajaid ning juba muutusi alustanuna, hoida ka valitud kurssi.

Esimene samm: külasta perearstikeskust!

Terved patsiendid, kes soovivad saada teavet südamehaiguste ennetamise osas, võivad pöörduda alustuseks pereõe poole. Pereõed käivad iga-aastastel täienduskoolitustel ja on kõige kaasaaegsemate terviselahendustega kursis.

Otse perearsti poole võiks pöörduda juhul, kui inimesel esineb lisaks muid kroonilisi haigusi, kui tema perekonnas on esinenud südamehaigusi või tal on spetsiifilisi kaebusi nagu:

• Pigistutunne rinnus, mis kestab üle paari minuti või on "tuleb-läheb" iseloomuga
• Pigistustunne või valu, mis kiirgub õlgadesse, ülaselga, lõualiigesesse või kätesse
• Pearinglus või iiveldus
• Külmavärinad, südamepuperdamine
• Ebaselge põhjusega ängistustunne, väsimus
• Õhupuudus või hingeldus

Alustuseks toimub alati perearsti ja patsiendi vahel vestlus, mille käigus saadakse ülevaade olemasolevatest haigustest ja kasutatavatest ravimitest. Kindlasti oleks vajalik enne vastuvõtule tulemist uurida ka oma perekonna haiguslugu, näiteks mis haigusi põdesid või millesse surid lähisugulased.

Pereõde või perearst ootab ausat vastust küsimustele suitsetamise, liikumise ja söömisharjumuste kohta. Mõnikord on vajalik ka info patsiendi seksuaalkäitumise ja vaimse tervise kohta. Seda kõike küsitakse selleks, et otsustada, millised on inimese individuaalsed riskid ning seeläbi pakkuda patsiendipõhist ennetustegevust.

Teine samm: kontrolli regulaarselt oma tervisenäitajaid!

Regulaarne kontroll on eriti oluline, kui inimesel on olemas mitu riskifaktorit (suitsetamine, piiripealne vererõhk jne). Profülaktilisele vastuvõtule tulek eeldab, et patsient on nõus elustiilis muutusi tegema.

Õiged mõtted on südame parimad sõbrad

• Autor:Dr Arvo Rosenthal, kardioloog
• 17 November 2023

Eestis on surma põhjustavate haiguste hulgas jätkuvalt esikohal südame-veresoonkonnahaigused. Mis siis ikkagi südamelihaseinfarkti ja ajuinsulti põhjustab?

Lihtne on vastata, et see on tingitud suitsetamisest, kõrgest vererõhust, ülekaalust, kõrgest kolesteroolist, stressist, suhkruhaigusest, pärilikkusest ja teistest riskiteguritest. Meeles aga tuleks pidada, et iga inimene on terviklik - tema elu kvaliteet, töövõime, õnn, rõõm ja arenevad haigused sõltuvad inimese enda mõtetest ja emotsioonidest.

Kahjuks elatakse tänapäeval sageli neurootiliste sundmõtete ja hirmude meelevallas ning ollakse sõltuvuses ainult ümbritsevast, näiteks partnerist, majanduslikest tingimustest jne. Näilist sisemist tühjust täidetakse asendustegevustega nagu suitsetamine, alkoholitarvitamine, narkootikumid, ohtlikud ekstreemsused, ülesöömine. Sellise mõttelaadi ja emotsionaalse seisundi pideval, aastaid kestval püsimisel reageeribki organism haiguse tekkega või selle süvenemisega.

Iga inimese organism reageerib varem või hiljem, kuid õieti ja täpselt nendele tunnetele ja mõtetele, millega järjepidevalt kogu oma keha mõjutatakse. Negatiivsed ehk ebameeldivad tunded ja mõtted aitavad võimsalt kaasa südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemisele ja tervise allakäigule. Negatiivse stressi maandamiseks ja hea enesetunde saavutamiseks on üks kindel vahend – regulaarne füüsiline tegevus, mis peaks olema elulaadi osaks. Vahel juhtub ka nii, et soovime alustada mingit sporditegemist, aga ühel või teisel ettekäändel alustamiseni mitte kunagi ei jõua. Sellise soovi mitterealiseerimine võib kujuneda tugevaks negatiivseks emotsiooniks. Siis on võimalik selle tundega tegeleda ja loobuda takistavatest ettekäänetest.