Kuidas tunnevad meie 15-aastased õpilased end koolis?

Hiljuti avaldatud PISA 2022 suurepäraste tulemuste varju jäi info meie 15aastaste õpilaste rahulolu kohta. Ometi on OECD korraldatava PISA uuringu suureks plussiks kindlasti võimalus saada teavet õpilaste rahulolust – seda võrreldes nii teiste riikidega kui ka Eesti piires demograafiliste rühmade lõikes. PISA uuringut viiakse tavaliselt läbi iga kolme aasta tagant ja algselt pidi uuring toimuma 2021. aastal, kuid seoses COVID-19 pandeemiaga lükati edasi 2022. aastale ning lisati küsimustikud, kus uuriti õpilastelt, millised olid nende õppimise kogemused pandeemia tõttu koolide sulgemise ajal, kas kool toetas neid ja kuivõrd nad ise suutsid oma õppimist reguleerida.

Täiskasvanuna teame, kui tähtis on hommikul tööle minna hea enesetundega, teada, et kuulun sellesse kollektiivi, mind toetatakse ja mõistetakse ja seeläbi annan ka oma parima sellesse, millega parasjagu tegelen. Täiskasvanu läheb raskutest teadlikumalt läbi, kuid laste ja noorte eneseregulatsioon ja emotsioonide juhtimine alles kujuneb. Negatiivsed kogemused, näiteks et ümbruskond ei tunnusta ega toeta, võivad noorte eneseteostust märksa rohkem segada. Olgu siinkohal lisatud, et õpilaste rahulolu ei tähenda koolis mõnusat äraolemist, vaid see on eneseteostuslik seisund, s.t võimalus tulemuslikult ja rahulikult õppida ja seda asjaolu on rõhutatud ka 2023. aasta Eesti inimarengu aruandes.1

Õpilaste heaolu, sh eluga rahulolu, on raske üle tähtsustada. Näiteks hiljuti Tervise Arengu Instituudi (TAI) vaimse tervise uuringust selgus, et Eesti 15–17-aastaste noorte vaimne tervis on teiste vanuserühmadega võrreldes haavatavam.2 Selles vanuses on nii noormeeste kui neidude vaimse tervise häirete tekkimise risk suurem kui teistel vanuserühmadel. 15–17-aastaste tüdrukute risk põdeda depressiooni või üldistunud ärevushäiret on ligikaudu kaks kord suurem kui sama vanadel poistel. Selles artiklis ei ole küll vaatluse all õpilaste vaimse tervise häired, vaid nende rahulolutunne, kuivõrd nad tunnevad koolis end turvaliselt ja hästi. Vaimse tervise probleeme ei saa vaadelda teistest muredest eraldi ja õpilastel, kel on vaimse tervise probleeme, on ka raskem koolis end hästi tunda ja mitmesugused (ka rahuloluga seotud) raskused võivad väljenduda vaimse tervise probleemides või neid võimendada.

15-aastaste õpilaste rahulolu PISA uuringu põhjal

Palju uuringus kasutatud enesekohaseid skaalasid ja küsimusi pärines koolielust. Ühe suure erandiga: õpilastelt küsiti ka, kuivõrd nad on üldiselt oma eluga rahul. Vastus sellele küsimusele ei peegelda ainult koolielu, vaid õpilase elu üldisemalt. Andmed näitasid, et Eesti 15aastased õpilased on üldiselt oma eluga mõnevõrra rohkem rahul kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Ometi on meie õpilaste üldine eluga rahulolu olnud varasemates PISA uuringutes kõrgem kui 2022. aasta uuringus, väike langus eluga rahulolu näitajas on ilmnenud alates 2015. aasta uuringust. Lisaks ilmes PISA 2022 uuringu andmetel, et tüdrukud on oma eluga vähem rahul kui poisid (vt joonis). See tulemus näib kinnitavat TAI uuringu tulemust, et tüdrukud tunnevad end vanuses 15–17 kehvemini kui poisid.

Meeldiv on andmete põhjal tõdeda, et puudusid märkimisväärsed erinevused õpilaste üldises eluga rahulolus, kui võrrelda linna- ja maapiirkonna koolide, eesti ja vene õppekeelega koolide õpilasi. Küll aga ilmnesid erinevused sotsiaal-majanduslikku tausta arvestades: kõige madalamasse kvartiili kuuluvad õpilased olid vähem eluga rahul kui kõikidesse järgnevatesse kvartiilidesse kuuluvad.

Eluga rahulolu näitab õpilaste rahulolu üldisemalt, ehk ka õnnetunnet, mis küsimuse kohaselt ei ole otseselt sellega seotud, kuidas õpilane end koolis tunneb. Järgnevalt keskendume just kooliga seotud rahulolu näitajatele, nt kooli kuuluvustunne (mis on võib-olla kõige otsesem heaolu näitaja koolis) ning õpilaste ja õpetajate suhte kvaliteet (mis peamiselt näitab kui palju õpilane tunnetab, et õpetajad teda toetavad). Need on n-ö positiivsed kooliheaolu indeksid, kooliheaolu negatiivseks indeksiks on kiusamise tajumine.

Kiusamise tajumine

Koolis kiusamise tajumise kohta on PISA uuringus küsitud ka varasematel aastatel, kuigi küsimuse sisu on aja jooksul täiendatud, varasema kuue väite asemel esitatakse nüüd õpilastele üheksa. Samuti pole need üheksa väidet kõik ühtviisi rängad ja käsitletakse osalt verbaalset ja osalt füüsilist kiusamist, kusjuures õpilased võivad vastamisel silmas pidada ka kiusamist, mis toimub ühismeedias, mitte ainult koolis toimuvaid füüsilisi kiusamisakte.

Uuringu tulemuste põhjal mäletab 49% õpilastest, et kaasõpilased on tema üle viimase aasta jooksul vähemalt mõne korra naernud. Natuke naeru on ehk tervislik, aga kord nädalas või sagedamini naerualuseks olemine (8%) küllalt suure tõenäosusega enam mitte. Eesti lapsed tunnevad end naerualusena sagedamini kui soomlased ja leedulased: vähemalt kord aastas 35%, vähemalt kord nädalas 4%. Lätiga on vahe väiksem, aga ikkagi meie kahjuks.

Testi kaks tõsisemat väidet olid sellised: „jäin koolist koju, sest ei tundnud ennast turvaliselt“ ja „andsin kellelegi koolis raha, sest nad ähvardasid mind“. Ilmselt on kõik nõus, et kumbagi ei tohi ühegi lapsega juhtuda, koolis peab eranditult igal lapsel olema võimalik tunda end turvaliselt ja kindlasti ei tohi kool olla koht, kus õpilased üksteiselt raha välja pressivad. Kuid mõlemat juhtub. Umbes 12% vastajatest (arvestades, et PISA uuringus osales umbes pool Eesti 15aastastest, teeb see kokku u 1500 last) on vähemalt mõne korra aastas jäänud koju, sest ei tundnud end koolis turvaliselt. Tüdrukud on seda teinud sagedamini (18%) kui poisid (6%) – ning seda ainuüksi 15-aastaste hulgas.

1,6% vastajatest (hinnanguliselt üle 200 15-aastase lapse) on andnud vähemalt mõne korra aastas koolis kellelegi ähvardamise peale raha, poistega juhtub seda sagedamini (2,5%) kui tüdrukutega (0,7%) ning venekeelsetes koolides sagedamini (2,4%) kui eestikeelsetes (1,4%). Hariduspoliitika sihiseadjad ei tohiks ennast lohutada asjaoluga, et selle näitaja osas oleme paremas seisus nii OECD keskmisest (2%) kui ka Soomest (1,64%) , Lätist (1,7%) ja Leedust (3,2%), sest igasugune nullist suurem arv on sel puhul liiga suur. Muuseas, kiusamisele tuleb tähelepanu pöörata isegi siis, kui arvatakse, et kooli ainus eesmärk on head hinded. Näiteks nende õpilaste matemaatikatulemus, kellelt on aasta jooksul koolis raha pommitud, on PISA testis keskmiselt 445, see on väga madal võrreldes ülejäänud õpilastega, kelle keskmine oli 511. Uuringu põhjal ei ole võimalik väita, et raha pommimine oleks madala matemaatikatulemuse ainus või isegi peamine põhjus, aga nii suure erinevuse puhul on väga kaalukas ka tähtsuselt teine või kolmas põhjus.

Kokkuvõttes on õpilaste kiusamise tajumise puhul kahjuks Eesti näitaja kõrgem kui OECD riikide keskmine. Nii et võitlust koolikiusamisega tuleb tulipunktis hoida. Hea, et olemas on kiusamisvaba kooli programm, millega järjest suurem arv koole on ühinenud. Nähtub, et see on jätkuvalt vajalik. Varasemad uuringud on näidanud, et õpilased, kes puutuvad rohkem kokku kiusamisega, tajuvad vähem kooli kuuluvustunnet, mis on õpilaste positiivse koolikliima tajumise üks peamisi näitajaid.

Kooli kuuluvustunne ja õpilase-õpetaja suhted

Õpilaste kooli kuuluvustunne on meil OECD riikide keskmisega võrreldes pisut madalam, selles suhtes oleme jäänud võrreldes 2018. aastaga samale positsioonile. Kuid kas OECD keskmisest tasemest meile piisab? See on küsimus, mille üle hariduskorraldajad ja koolipidajad peaksid mõtlema. Tuleb püüda selle poole, et õpilaste kooli kuuluvustunne paraneks, see tähendab, et õpilane läheb sagedamini kooli rõõmuga ja suhtlus toimub lihtsasti.

Teisalt on muidugi tähtis teada, et 2022. aastal tundsid meie õpilased üsna samasugust kooli kuuluvustunnet nagu enne COVID-19 pandeemiat. Mis tähendab, et koolist eemalolek õpilaste kooli kuuluvustunnet ei mõjutanud või vähemalt taastus see kooli tagasi minnes kiirelt. Õpilaste heaolutundes on tähtis osa sellel, millisena tajutakse suhteid õpetajatega. Paraku on õpilaste ja õpetajate suhete kvaliteedi indeks näitaja, mille järgi paigutume palju madalamale OECD riikide keskmisest. Varem on PISA uuringus kasutatud õpetajate poolse toetuse indeksit, ka selle näitaja poolest olime 2018. aastal märksa madalamal OECD riikide keskmisest. Ka praeguse uuringu põhjal nähtub, et õpilaste heaolu üks kriitilisemaid komponente on madal hinnang suhetele õpetajatega. Mõneti on see ka mõistetav, sest oleme jõudnud aega, kui õpetajad ei ole rahul oma palga, töökoormuse ega karjäärimudeliga. Ilmselt on see rahulolematus hõõgunud tuha all juba kaua. Siia võib lisada noorte vähese huvi õpetajaks õppimise vastu, mis käib omakorda koos õpetajaskonna vananemisega. PISA andmestikust saime ka teadmise, et vaid 2% uuringus osalenud noortest näeb end 30aastaselt õpetajaametis.

Viimati mainitud õpetajate rahulolematus ja muud probleemid võivad mõjutada ka õpilaste rahulolu, nt kooli kuulumise tunnet ja õpilaste õpetajate suhete kvaliteeti, kuna õpetajate töö ja palgaga seotud rahulolematus, samuti ka liiga suur töökoormus võivad kanduda klassiruumi. Teisalt näitavad arvud,3 et investeerime haridusse vähem kui riigid, kellega PISA tulemustes paikneme lähestikku, näiteks Šveits ja Holland. Sama allika kohaselt investeerime vähem ka õpetajate palkadesse. See hõlmab nii õpetajate väikest palka kui ka asjaolu, et tõenäoliselt palkame ka vähem abiõpetajaid ja tugispetsialiste kui teistes riikides kombeks, mis omakorda teeb aineõpetajate töö keerulisemaks ja pingelisemaks ning sedalaadi asjaolud peegelduvad ilmselgelt õpilaste ja õpetajate omavahelistes suhetes. Seetõttu väidame, et meie õpilaste suhteliselt vähene kooli kuuluvustunne ja õpilaste-õpetajate suhete kvaliteet ning sagedasem kiusamise kogemine õpilaste poolt (võrreldes OECD riikide keskmisega) ei peegelda mitte õpetajate tegemata või kehva tööd, vaid selle tööga kaasas käivat suurt koormust ning vähest tunnustust.

Heaolu näitajad demograafiliste rühmade kaupa

Järgnevas vaatame, kui sarnased või erinevad on meie õpilaste kooli heaoluga seotud näitajad eri demograafilistes rühmades. Kui võrreldi 15aastaste tüdrukute ja poiste kooli heaoluga seotud näitajaid, ilmnes, et enamasti tunnevad tüdrukud end koolis kehvemini kui poisid: nende kooli kuulumistunne on nõrgem kui poistel, samuti tajuvad nad suhteid õpetajatega kehvemana. Ainult kiusamisega kokkupuutumist tuli tüdrukutel nende vastuste põhjal harvem ette. Tüdrukute kehvem heaolutunne koolis võib üllatada, kuid on kooskõlas teiste uuringute tulemustega, sh eespool viidatud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, kus tüdrukutel on suurem vaimse tervise probleemide risk. Linna- ja maakoolide õpilaste kooliheaolu näitajad olid enamasti sarnased, kuigi linnakoolide õpilased tajuvad õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete kvaliteeti keskmiselt paremana kui maapiirkondade koolide õpilased.

Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste puhul tulid seevastu esile erinevused peaaegu kõikides kooliga seotud heaolu näitajates: vene koolide õpilaste kooli kuuluvustunne on nõrgem ja nad puutuvad kiusamisega sagedamini kokku kui eesti koolide õpilased. Eesti koolide õpilased tajuvad õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid kvaliteetsemana kui vene koolide õpilased.

Kõige suuremad erinevused kooliga seotud heaolus ilmnesid õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast. Kui olime jaganud õpilased sotsiaal-majandusliku indeksi järgi neljaks suuruselt võrdseks grupiks (kvartiiliks), nägime suuri erinevusi selles, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Kõige madalama sotsiaal-majandusliku indeksiga õpilased tundsid end koolis märksa kehvemini kui teise, kolmandasse ja neljandasse gruppi kuuluvad õpilased: nad kogesid koolis rohkem kiusamist, neil oli nõrgem kuuluvustunne ja nad hindasid õpilaste-õpetajate suhte kvaliteeti madalamalt.

PISA 2022 andmed, nagu ka varasem teaduskirjandus, näitavad, et kooli rahulolu positiivsed tunnused on omavahel seotud: õpilased, kes on üldiselt eluga rahul, tunnevad ka suuremat kooli kuulumistunnet, tajuvad suhteid õpetajatega kvaliteetsemana ja puutuvad vähem kokku kiusamisega. Samuti on need head näitajad ilmses seoses õpilaste matemaatikatesti tulemustega. Osaliseks erandiks on üldine eluga rahulolu, mis ei ole seotud matemaatikatesti tulemusega, kuid on seotud näiteks õpilaste kuuluvustundega ja parema õpilase-õpetaja vahelise suhte kvaliteediga.

Kiusamise tajumisega on vastupidi: õpilased, kes puutuvad kiusamisega rohkem kokku, tunnetavad vähem kooli kuuluvustunnet ja õpilase-õpetaja suhte kvaliteet on nende arust madalam, samuti on neil keskmisest mõnevõrra madalamad matemaatika tulemused. Võib öelda, et head asjad käivad koos ja halbadest moodustub suletud ring, millest on raske välja saada.

Ka matemaatika testi tulemuste ning õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta näitaja vahel oli (nagu tavapäraselt) positiivne korrelatsioon ehk siis paremal sotsiaal-majanduslikul järjel õpilased saavad koolis paremini hakkama. Seda suundumist on teaduskirjanduses järjepidevalt kinnitatud. Positiivne korrelatsioon ilmnes ka koolide keskmiste tasandil: koolid, kus on keskmiselt kõrgem sotsiaal-majandusliku tausta indeks, said paremaid keskmisi tulemusi ka PISA 2022 matemaatika testis. Teisisõnu, test toob esile haridusliku ebavõrdsuse ja kihistumise nii õpilaste kooli heaolu näitajates kui ka saavutustesti tulemustes. Allolev joonis näitab, et nii nagu erinevad koolide keskmised PISA testi tulemused, erinevad ka nende koolide õpilaste keskmised sotsiaal-majandusliku tausta indeksid ja need näitajad on omavahel küllaltki kõrgelt positiivselt korreleeritud.

Joonisel kujutatud seos näitab, et Eestis on koolide vahel küllaltki suured erinevused õpilaste sotsiaal-majanduslikus taustas. Need erinevused ei ole ainult piirkondlikud, vaid näitavad ka n-ö vabatahtlikku kihistumist ja sarnase taustaga õpilased on koondunud (mis tahes põhjustel) samadesse koolidesse. Selline koondumine võimendab erinevusi ja meie varasemad uuringud on näidanud, et peale õpilase sotsiaal-majandusliku tausta mõjutab tema PISA testi tulemust ka kooli keskmine sotsiaal-majanduslik staatus.4 Kuidas kooli keskmine individuaalseid tulemusi mõjutab, ei ole teada, kuid mõjutegurite hulgas on kindlasti näiteks kaasõpilaste hoiakud, suhtumised ja õpimotivatsioon, tegu ei ole üksnes õpetamismeetodite mõjuga.

Kokkuvõte

Eesti õpilased hindavad oma üldist eluga rahulolu kõrgemalt kui OECD riikide keskmine. Nii hästi ei lähe meil kooliga rahuloluga seotud näitajatega, meie 15-aastaste õpilaste kooli kuuluvustunne on suhteliselt madal, madal on ka hinnang õpilaste-õpetajate suhete kvaliteedile ja kiusamise kogemine sagedasem kui OECD riikide keskmine. Eesti 15aastastest õpilastest tundis end 2022. aastal kõige paremini eesti õppekeelega koolis õppiv kõrgemal sotsiaal-majanduslikul järjel olev poiss.

Seega on vaja mõelda, kuidas olukorda parandada. Nagu ülalpool juba kinnitatud, ei saa sellises olukorras süüdistada õpetajaid. Suur osa põhjusi on süsteemsed, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks ei saa kuigi palju ära teha koolisüsteemi ja õpetamismeetodite parandamisega. Ka kiusamisvastaste programmide ja rahulikkusekoolituste mõju on piiratud. Pikemas perspektiivis on nii õpetajate töötingimuste kui ka õpilaste heaolu tagamiseks vaja suuremaid investeeringuid haridusse.

Karin Täht, Tartu ülikooli psühhomeetria ja matemaatikahariduse kaasprofessor.

Kenn Konstabel, Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur, Tartu ülikooli isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor.

1 Aune Valk, Kadri Soo, Mai Beilmann, Vaimne tervis ja heaolu õpikeskkonnas. Eesti inimarengu aruanne 2023.

2 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU). Tervise Arengu Instituut.

3 Education at a Glance 2023. OECD Indicators 23. IX 2023.

4 Dmitri Rozgonjuk, Kenn Konstabel, Kayla Barker, Miia Rannikmäe, Karin Täht, Epistemic beliefs in science, socio-economic status, and mathematics and science test results in lower secondary education: a multilevel perspective. – Educational Psychology 2023, 43(1), lk 22–37.

Artikkel ilmus kultuurilehes Sirp