Valdkonnad / Vaimne tervis

Vaimse tervise probleemide põhjuste kohta ei teata veel kõike ja alati ei osata öelda, miks need tekivad.

Vaimse tervise häiretel ei ole üht ja konkreetset põhjust – leida võib geneetilisi, neurobioloogilisi ja psühholoogilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis võivad olla omavahel ka kombineeritud.   

Neurobioloogilised tegurid

Inimese käitumine, vaimu- ja hingeelu saavad alguse ajust, närvirakkude omavahelisest koostööst. Meie meeleolu, tundeid ja käitumist mõjutavad ajus paiknevad kemikaalisüsteemid. Kemikaale, mis toimivad närvirakkude vahel sõnumi kandjatena, nimetatakse neurotransmitteriteks. Ajus on väga palju eri tüüpi neurotransmittereid. Ühte tüüpi neist nimetatakse monoamiinideks. Sellesse tüüpi kuuluvad dopamiin, noradrenaliin ja serotoniin. Need kolm neurotransmitterit kontrollivad paljusid aju funktsioone, näiteks söögiisu, und, emotsioone, meeleolu, motivatsiooni. Psüühikahäirete puhul nende kemikaalide hulk muutub ja need ei toimi enam tõhusalt. Ka keskkond ja stress võivad omakorda mõjutada keha biokeemiat.

Geneetilised tegurid

Geenid on DNA segmendid, mis kontrollivad tohutut hulka keemilisi protsesse organismis. Geenid on justkui tehniline joonis, mulle järgi kõik inimesed on loodud. Iga inimene pärib geenid oma vanematelt ning need määravad, mis värvi on tema silmad, nahk ja juuksed. Geenid mängivad olulist rolli ka inimese isikupäras, mõjutades ajus neurotransmitterite süsteeme. Iga inimene (va ühemunakaksikud) on geneetiliselt erinev, „koopiate" tekkimine on välistatud. Kuigi mõni psüühikahäire, näiteks depressioon võib suguvõsa liinis järeltulijatele edasi kanduda, ei tähenda see veel, et depressiooniga kaasneb alati pärilik geneetiline risk. Arengut ja haigestumist võivad mõjutada ka kasvatuslikud ja suhetega seotud tegurid. Pärilik foon ehk geneetilised faktorid mõjutavad inimeste stressitaluvust ja tundlikkust nende keskkonnamõjude suhtes.

Psühholoogilised tegurid

Psühholoogilised tegurid on seotud isiku ja tema poolt kogetud inimsuhetega. Suurimaks stressoriks loetakse lähedaste inimsuhete kaotust. Lapse- ja noorukieas kogetud alavääristamine, pilkamine, iroonia ja tõrjutus ning püsiv ebaõnnestumise kogemine ja pettumine oma lootustes alandavad enesehinnangut ja teevad inimese vastuvõtlikuks depressioonile. Lapse vajaduste hooletussejätmine, hoolitsuse ja armastuse puudus võib põhjustada lisaks mitmeid arenguhäireid. Noorukitel järgnevad depressiivsed häired tihti stressirohketele elusündmustele nagu vanematevahelised tülid, nende alkoholilembus või nooruki suhtes kasutatud vägivald, aga ka vanemate lahutus. Lapse- ja noorukiea rasked psühhotraumad võivad ohustada vaimset tervist ka hilisemas elueas.

Sotsiaalsed tegurid

Sotsiaalsed tegurid on seotud inimsuhete võrgustiku ja perekonna materiaalse heaoluga. Perede sotsiaalsed raskused, mis on seotud töötuse ja keeruliste majandusoludega, on viimasel ajal kujunenud oluliseks teguriks laste ja noorukite elus. Olulisema tähendusega on siin pikaajalised, kroonilised stressorid. Palju sõltub ka sündmuse kontekstist ja selle tähendusest inimesele ning sellest, mis toimus tema elus eelnevalt ja mis toimub sündmusele järgnevalt.