Vähk ei ole lõplik diagnoos, sellest on tänapäeval saamas krooniline haigus

Vähk on Eestis hõivanud vereringeelundite haiguste järel kindla teise koha sagedasemate surma põhjustajate pingereas. Möödunud aastal suri pahaloomulistesse kasvajatesse Eestis 3812 inimest. Aastast 2011 ületas vähidiagnooside arv esmakordselt 8000 piiri (8089 juhtu).

Tõusukursil olevast haigestumusest, vähiennetuse võimalustest ja eri vähitüüpide sõeluuringutest vestles Terviseinfoga Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Ülle Ilves.

Kõige sagedamini üle 50-aastaste inimeste haigus

Vähk on valdavalt vanemaealiste inimeste haigus. Vanusegrupis üle 50 eluaasta tõuseb vähkhaiguste esinemine järsult ning mehed haigestuvad vähki õige pisut rohkem kui naised.

Vahel öeldakse, et perekonnas on pärilik vähk: vanaisal oli, vanaemal oli, nüüd on isal vähk. Siis tuleb vaadata, missuguse vähiga tegu. Kui naisliini pidi on perekonnas näiteks rinna- või munasarjavähki haigestumist, siis võib kahtlustada, et tegemist on päriliku eelsoodumusega. Tegelikult aga ei mängi pärilikkus suurt rolli, pärilikuks loetakse 5–10% vähist.

Kaasasündinud vähi teket soodustavat geenimuudatust iseloomustab suhteliselt noores eas vähki haigestumine ning kurjem haiguse kulg.

Aga et vähk on geneetiline haigus, siis vanuse kasvades on määrav see, kui tugev on inimese organismi vastupanuvõime. Vanemaealiste immuunsussüsteem ei ole enam nii hea kui noorematel inimestel. Oma osa hakkab mängima inimese senine elustiil – ebatervislikud harjumused, riskikäitumine. Rakud meie kehas uuenevad pidevalt ja kui uuenemise protsessis on tekkinud mingi viga, siis ei ole see uus rakk täisväärtuslik. Kui inimese immuunsussüsteem on küllalt tugev, siis suudab organism selle raku hävitada või ära parandada ja pahaloomuline kasvaja arenema ei hakka. Kõiki vähi tekke põhjuseid siiski ei teata.

Ebatervislikud eluviisid kui riskifaktor

Ebatervislikud harjumused – alkoholi- ja tubakatarvitamine jm – on riskifaktorid, mis nõrgestavad immuunsussüsteemi ja soodustavad rakumutatsioonide teket. Viimasel ajal on vähiennetuses hakatud rõhutama liikumise osatähtsust elustiilis – küllap seetõttu, et meie elu- ja töökorraldus on liiga istuvaks muutunud.

Mõni inimene teeb kõik, mis ta oskab teha, et ennast hoida, mõni aga ei tee mitte midagi – joob valimatult, suitsetab nagu korsten, sööb rasvast toitu, ei liiguta ennast, aga elab samuti kõrge vanuseni ja tervelt. Sellest vaatenurgast on see õnneküsimus. Samas ei tea ju keegi meist, kas halb õnn ootab ukse taga või mitte. Nii palju ma ise enda jaoks ometigi teha saan, et pigem pöördun tervislikuma tee suunas ja ei rüüsta vabatahtlikult oma tervist.

Ennetustegevuse hindamise puhul tuleb arvestada sellega, et inimeses toimuvate protsesside uurimine ja järelduste tegemine on pikka aega nõudev. Teinekord tuleb ära oodata terve inimpõlv, enne kui saadakse teaduspõhine tõestus küsimustele, mida uuriti.

Eesti Haigekassa teeb emakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringut

Vähi kujunemisprotsess on küllaltki pikk. Emakakaelavähi puhul loetakse pahaloomulise kasvaja tekkeni 10–15 aastat, sellele eelnevad erinevad põletikulised seisundid. Emakakaelavähi skriining on tänuväärne, PAP-testi tegemise käigus avastatud patoloogia ravitakse ja hoitakse ära pahaloomulise kasvaja teke.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi Eestis iga viie aasta tagant, rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta tagant. Rahvusvahelised juhised ütlevad, et skriiningu intervall ei tohiks emakakaelavähi sõeluuringu puhul olla pikem kui 5 aastat, paljudes riikides on uuringu intervall ka 3 aastat. Rinnavähi sõeluuringud lõpetatakse Eestis 62-aastaselt, mis on ilmselgelt liiga vara. Rahvusvahelised juhised soovitavad sõeluuringuid läbi viia kuni 69-aastastele naistele.

Rinnavähki haigestumine on eelkõige arenenud ühiskonna haigus, haigestumine rinnavähki tõuseb tasapisi ja seda ka Eestis. Rinnavähki klassikalises mõttes ennetada ei saa nagu emakakaelavähki, kus ravitakse põletik välja. Oluliseks ennetuseks on tervislikud eluviisid, näiteks on rinnavähki haigestumise üks riskifaktor rohke alkoholitarvitamine. Kui õhtust õhtusse pudel veini ära juua, on see kahtlemata ülemäärane alkoholitarvitamine. Taolise elustiiliga ollakse mitte üksnes rinnavähi, vaid ka paljudesse teistesse tõbedesse haigestumise riskigrupis.

Rinnavähi skriiningul on olemas teaduspõhine meetod – mammograafiline uuring, mida kasutatakse praktiliselt kõigis maades, kus rinnavähi sõeluuringut tehakse. Mammograafilise uuringuga on võimalik leida pahaloomuline kasvaja sellises staadiumis, kus kasvaja naisele veel mingeid vaevusi ei tee.

Eesti naised ei ole kuigi usinad skriiningutel käima. Skriining on tulemuslik siis, kui osalus on üle 70% sihtrühma kuuluvatest naistest. 2014. a andmetel on rinnavähi skriiningul osalemine sihtrühmas lõpuks jõudnud 58%-ni ja emakakaelavähi skriiningust on osa võtnud 51% sihtrühma naistest. Osaluse kasvule on kaasa aidanud pidev selgitustöö. Maapiirkondi teenindavad mammograafiabussid, see on aidanud tublisti kaasa maapiirkondade osaluse tõusule, mis on jõudnud 66%-ni.

Eesnäärmevähi skriining

Kahjuks ei ole meestele veel ühtki head mass-skriiningu meetodit. Vereproovi võtmine ei ole mass-skriininguks sobiv, PSA test ei anna kindlat vastust haiguse olemasolule. Testile lisaks on vaja teha rida uuringuid, et püstitada kindel diagnoos. Uroloogide selts teinud perearstidele meeste eesnäärme jälgimise juhendi ja kui seda juhendit perearstide poolt järgida, siis on mehed ka jälgitud.

Kolorektaalvähi skriining

Paljudes riikides viiakse läbi soolevähi sõeluuringut. Kolorektaalvähki esineb nii naistel kui meestel, meestel isegi natukene rohkem. Soomlased alustasid soolevähi skriininguga 2006, meil Eestis plaanitakse alustada järgmisel aastal pilootprojektiga. Euroopa Nõukogu soovitus oli, et aastaks 2013 oleks kõigis EL-i riikides soolevähi skriiningu projekt käivitatud.

Soolevähi skriining aitab leida varases järgus pahaloomulist kasvajat või eemaldada soolest polüüpe, mis on vähi tekke üheks riskifaktoriks. Onkoloogiakirurgid kurdavad, et praegu tullakse nende vastuvõtule juba kaugelearenenud soolevähiga ja siis ei jää muud võimalust, kui peab tegema suured, tihtipeale inimest sandistavad lõikused.

Kopsuvähk

Avaldatud uuringud ütlevad, et 90% kopsuvähkidest on siiski ikkagi suitsetamise – nii passiivse kui aktiivse suitsetamise – tagajärg. Eriti vastuvõtlikud on tubakasuitsule lapsed. Kodus või autos suitsetamist ei saa seadusesilm kontrollida, aga kui natuke enda ja oma lähedaste peale mõelda, siis...

Nahavähk

Elame sellisel laiuskraadil, kus ollakse praktiliselt aastaringi suures D-vitamiini puuduses. Meie reisimisvõimalused on avardunud ning käiakse lõunamaades päikest püüdmas. Samas tuleb olla mõistlik. Nahka ei või ära põletada. Nahavähi ennetuse seisukohalt tuleb hoiduda päikesepõletustest just lastel. Teavitustööd laste osas teeb tõhusalt Austraalia. Näiteks saadetakse laps koolist koju, kui tal pole pikkade varrukatega riietuseset seljas ega „kraega" mütsi peas, mis ka kaela kaitseb – müts on kohustuslik element.

Nahavähki haigestuvad tihtilugu ka nooremad inimesed. Arutul päevitamisel on siin oma osa, populaarsed on solaariumid. Õige mitmes riigis on solaarium alla 18-aastastele keelatud ja üha enam tuleb juurde neid riike, kus solaarium on täiesti keelatud. Maailma Terviseorganisatsiooni seisukoht on, et solaariumid kuuluvad kõrgemasse vähki tekitavasse riskigruppi.

Vähk kui krooniline haigus

Vähk on kujunenud krooniliseks haiguseks, pahaloomulise kasvaja diagnoosiga elatakse aastaid. Eestis saab aastas ca 8000 inimest vähidiagnoosi. Pooltel nendest on ravi edukas ning nad paranevad. Teine pool jääb haigusega võitlema. Kui tekib ägenemine, siis käib inimene ravil, saab endale ja oma vähivormile vastava raviarsenali, haigus surutakse maha.

Vähk ja teadus

Vähk annab teadusele palju uurimismaterjali ja kindlasti tuleb väga häid ning huvitavaid lahendusi ja aitavad kaasa uute ravivõimaluste leidmisel. Aastaid tagasi ei olnud meil seda, mis meil praegu on, ravivõimalused olid palju ahtamad. Keemiaravimite nimistu laieneb, kasutusele on võetud inimestsäästev paikse kiiritusravi aparatuur, vereloome tüvirakkude siirdamine. Toimunud on suur edasiminek, kasvõi laste leukeemiaravis. Kui igaüht pole võimalik terveks ravida, siis tähtis on vähidiagnoosiga patsiendi elukvaliteet ja seda on võimalik raviga parendada. 

Maailma Terviseorganisatsiooni 2014. a vähiraporti järgi on peamised ärahoitavad vähitekitajad:

• suitsetamine
• infektsioonid
• alkoholitarvitamine
• ülekaalulisus ja vähene liikumine
• kiirgus – nii meditsiinilistel uuringutel saadav kui päikesekiirgus
• õhureostus ja muud keskkonnast tulenevad tegurid
• edasilükatud lastesaamine, vähemate laste saamine ja rinnaga toitmisest hoidumine

Image courtesy of dream designs at FreeDigitalPhotos.net