Blogi / TAI veebruari märksõna – vähi varane avastamine

Tervise arengu instituut on oma tervisekalendris pühendanud veebruari vähiennetusele – rõhuga võimalikult varasel avastamisel. Igal aastal diagnoositakse Eestis vähk enam kui 8000 inimesel. Surma põhjuste registri andmetel registreeriti 2014. aastal tööealistel 946 vähisurma, mis moodustas veerandi kõigist surmadest selles vanusrühmas. Kasvaja varajase diagnoosimise ja õigeaegse raviga on võimalik suurendada nende inimeste hulka, kes siiski tervenevad.

vahirakkKate CragoeMayfieldTechniqueWellcomeImagesEmakakaelavähi sõeluuringus kasutatava PAP-testi abil on võimalik tuvastada juba vähieelseid seisundeid nii, et nende õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi. Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel ning ravikindlustust omavatele inimestele on uuring tasuta.

Nagu selgub Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku ämmaemandus juhi Vivian Arusaare ja Ida-Tallinna Keskhaigla Emandusnõuandla ämmaemandusjuhi Silja Staalfeldt-Rahumägi intervjuust, kipub Eestis olema nii, et kuigi tegu tasuta võimalusega ning kindlustunne oma tervise suhtes võtab lõppkokkuvõttes vaid mõned tunnid, ei ole naised altid kutsetele reageerima ja kohale tulema. Kuigi, nagu ütleb Silja Staalfeldt-Rahumägi, on tegu ikkagi ainult kättevõtmise asjaga. Kui näiteks Soomes kontrollib end 80% kutsututest, siis Eestis jääb see protsent 20-30 vahele. Arstid loodavad, et põlvkonnavahetus toob muutuse ka naiste käitumisse ning tänu sellele saab rohkem rakumuutusi varem avastatud, nii et nad vähiks ei arenekski. Selleks on aga vaja võimalikult varast infot.

Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinik on käinud juba aastaid ka ise töökohtadel ja pakkunud tööandjale tervisenädala või -päeva raames võimalust teha PAP testi kohapeal. Huvi on olnud suur ning vastukaja igati positiivne. Kohal on käidud paljudes Eesti suurtes ettevõtetes – näiteks Kaubamajas, Estonia teatris, Omnivas jne.

Kuna Eesti naiste skriiningukäitumise muutus tõenäoliselt ei ole lähiaastate küsimus, siis jätkub selline arstide ja tööandjate-töötajate koostöö edaspidigi. Nagu ütleb Kaubamaja arendusspetsialist Jana Haugas – terved inimesed on suurim väärtus ning kui kollektiivis jääb keegi haigeks, ei mõjuta see ainult üht inimest vaid tervet kollektiivi.

Terviseinfo.ee pakub vähiennetuse kuu raames kaks intervjuud – ühe Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare ja Ida-Tallinna Keskhaigla Emandusnõuandla ämmaemandusjuhi Silja Staalfeldt-Rahumägiga (pildil) ning teise Kaubamaja arendusspetsialisti Jana Haugasega, kes räägib, miks on nemad olnud huvitatud sellest, et neil kohapeal käiakse PAP-testi tegemist pakkumas.

Silja Staalfeldt-RahumägiSkriining eeldab naiselt ainult ühekordset kohaletulekut, annab aga kindlustunde pikaks ajaks

Kuidas tulite sellisele mõttele, et mitte oodata, kuni naised jõuavad teieni, vaid võtsite kätte ja läksite ise kohale?

Vivian Arusaar, Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku ämmaemandusjuht:

Oleme juba paar aastat pööranud suuremat tähelepanu haigekassa poolt rahastatavatele ennetusprogrammidele. Nende hulka kuulub samuti varajane vähiennetus – emakakaelavähk, mida saab PAP-testi tehes avastada ja rinnavähk. Nägime, et naised ei käinud ennetusprogrammide raames väga aktiivselt oma tervist kontrollimas, seetõttu otsustasime mõelda läbi ning jõuda naisteni ise tegutsedes ja ettevõtlikud olles.  

Alustasime läbi asutuste pakutavate tervisenädalate või -päevadega. Esimeseks heaks koostööpartneriks sai Estonia teater. Võtsime riski ja vaatasime, kuidas asjad minema hakkavad. Risk tasus end ära ja sealt edasi sai ainult paremaks minna.

Silja Staalfeldt-Rahumägi, Ida-Tallinna Keskhaigla Emandusnõuandla ämmaemandusjuht:

Esimene kogemus oli meie jaoks ääretult positiivne. Töötajate jaoks oli oluline, et nad said tervist kontrollida nii lihtsalt ja mugavalt, oma tööde ja tegemiste kõrvalt.

Miks me seda teeme? Aga sellepärast, et raha on ennetustegevuse tarbeks haigekassa poolt eraldatud, aga skriininguprogrammi ajad on tühjad, inimesed lihtsalt ei tule kohale. Neile saadetakse küll kutseid mitu korda aastas, aga kutse saajatest jõuab meieni kahjuks vaid 20-30%. Võrreldes Soomega, kus see protsent on umbes 80, on ilmselge, et lihtsalt ootamisest kasu ei ole. Seetõttu oleme asunud ise aktiivselt koostööpartnereid suuremate asutuste näol otsima – võin kinnitada, et meie poolt pakutud võimalus on saanud vaid positiivset vastukaja ning asutused tulevad heal meelel kaasa võimalusega korraldada töötajatele tervisekontrolle kohapeal tööaja raames.

Vivian Arusaar: Mida muidugi lisada tahaks – skriining eeldab naiselt ainult ühekordset kohaletulekut, annab aga kindlustunde pikaks ajaks. Enamasti on naise tervisega kõik korras. Pigem on mure selles, et näiteks emakakaelavähk ei anna sümptomeid ning kui need sümptomid lõpuks tekivad, on juba lootusetult hilja. Kui tavaliselt öeldakse, et vähi puhul ei ole väga palju võimalik ennetada, siis siin on nüüd üks vähiliik, mida on võimalik täielikult ennetada, kui rakumuutused õigeaegselt avastada.

Panen naistele südamele, et alati ei pea isegi arsti juurde minema, PAP-analüüse võtavad ka ämmaemandad. Piisab sellest, kui öelda aega kinni pannes, et soov on teha PAP-testi - reeglina leitakse aeg nädala-kahe jooksul.

Kui tihti peaks PAP testi tegema?

Silja Staalfeldt-Rahumägi: Kui kõik on korras, siis üle kolme aasta, alates 30ndast eluaastast. Leiud on suhteliselt harvad. Ennetuse esmaseks eesmärgiks ei ole vähki avastada, pigem avastada võimalikud rakumuutused võimalikult vara, sest õigeaegselt sekkudes on võimalik muutustel silm peal hoida ning nõnda hoida ära rakumuutuse arenemine vähiks.

Kuidas olukord aastatega muutunud, kas Eesti naised on hakanud rohkem skriiningul käima?

Vivian Arusaar: Läbi aastate on keskmine hõlmatus samaks jäänud – sinna paarikümne protsendi juurde.

Silja Staalfeldt-Rahumägi: Skriiningule ootame naisi vanuses 30-59 eluaastat. Loodame, et tulevikus muutub olukord paremaks. Kui vaatame abordi- või kontratseptiivide statistikat, siis põlvkondade vahetumisega hakkab see muutuma. Võib-olla toimub ka ennetusse puutuvas mõtlemises põlvkondade vahetudes muutus ning naised hakkavad aktiivsemalt kontrollis käima.

Vivian Arusaar: Siinkohal olen arvamusel, et oma osa on ka teadlikkuse tõstmisel. Siin on meil kõigil palju ära teha.

Silja Staalfeldt-Rahumägi: Ka tervishoid on aja jooksul väga palju muutunud. Need naised, kes sünnitasid kolmkümmend aastat tagasi, nende pilt tervishoiuasutusest on hoopis midagi muud kui neil, kes on alles sünnitanud. Põlvkond on muutunud ning kadunud on mitmed hirmud ja tabud, mis varem levinud olid.

Kuidas paistab, kas töökollektiive, kes teid ootavad, jätkub kauaks?

Vivian Arusaar: Oleme orienteeritud asutuste eelistustele – ka mehi ei ole tegelikult unustatud. Soovi korral on olnud meie meeskonnaga kaasas ka arst, kes on loenguid pidanud meeste seksuaaltervisest, mehed on saanud anda vereproovi eesnäärmevähi tekkimise tõenäosuse kindlakstegemiseks ning on mõõdetud ka muid erinevaid tervisenäitajaid.

Esimesed aastad oli meiega ka mammograafiline skriining, mille raames õpetati ühtlasi naisi rindu kontrollima. Võin öelda, et meie tegevus sõltub ennetuslepingu täituvusest – kui on vajadust ja võimalust, asume ise aktiivselt tegutsema. Senine kogemus on näidanud, et igas asutuses oleme kohanud naisi, kes pole aastaid arsti või ämmaemanda vaatevälja sattunud – seegi on tunnus sellest, et meie tegevus on vajalik.

2015. aastal sai kontrollitud asutustes üle 450 patsiendi. Asutustes käisime 17 korral.

AS Kaubamaja arendusspetsialist Jana Haugas: Algatus pani inimesed mõtlema ja tegutsema

Kuidas tekkis Tallinna Kaubamajal selline mõte, et PAP testimine oma töötajate jaoks kohapeale tuua?

Ettepaneku koostööks tegi Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku 2014. aasta kevadel. Sellest ajast on nad kuus korda Kaubamajas käinud tervisekontrolli teenust osutamas. Lisaks PAP testimisele on naised saanud ka rinnakontrolli teenust kasutada.

Kuidas töötajad sellisesse võimalusse suhtusid?

Kui me info Kaubamajas laiali saatsime, oli reaktsioon väga kiire ja väga positiivne. Inimesed tänasid siiralt sellise algatuse eest. Esimeste päevad kontrolliajad täitusid kohe väga kiiresti. Kuna huvi oli suur, siis leppisime Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikuga kohe kokku ka järgmise korra külastuse.

Töötajad tõdesid, et see on kiire ja mugav võimalus  tervisekontrolliks – test võtab vaid paar minutit aega, pole vaja kokku leppida ega oodata vakantset külastusaega. Vajaliku info saab kiirelt – kas on kõik korras... või siis tegutsetakse juba edasi põhjalikumate uuringutega. Kasvajate ja vähi puhul on varajane probleemi avastamine väga oluline, et alustada raviga õigeaegselt.

Osad töötajad ei registreerinud end töökohal tervisekontrolliks, aga üleskutse ja meeldetuletus mõjusid ning nad panid kirja aja oma arsti juures. Algatus pani inimesed mõtlema ja tegutsema. Töötajad on siiani selle eest väga tänulikud.

Kahel aastal oleme teinud ka melanoomi päeva, kus inimesed on saanud oma sünnimärke kontrollida. Ka selle vastu on olnud väga suur huvi.

Kuidas on selline testimine kasulik tööandja poolt vaadates?

Terved inimesed on rõõmsad inimesed. Inimesed on meie suurim väärtus ja see, et nad terved oleksid on väga oluline. Kui kollektiivis jääb keegi haigeks, siis ei mõjuta see mitte ainult üht inimest vaid kogu meeskonda. Tean seda omast kogemusest. Paljud vähivormid on ravitavad, kui need õigel ajal avastada ja alustada raviga.

 

Fotod: Kate Cragoe, Wellcome Images, Ida-Tallinna Keskhaigla

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda