Blogi / Kontorivõimlemine tõstab õnnehormooni taset

Kontorivõimlemine tõstab õnnehormooni taset

  • Autor:Terviseinfo.ee
  • 10. November 2017

Trend, et liigutakse järjest vähem, levib järjest rohkem, ning mitte ainult Eestis. Järjest rohkem on neid, kes töötavad istudes ja järjest paremini on kättesaadav energiarikas toit. Teadlaste sõnul läheb tervise säilitamiseks vaja vähemalt pool tundi mõõdukas tempos liikumist päevas. Statistika näitab, et Eesti inimene liigub liiga vähe.

AngelaaavikKontorivõimlemine on üks võimalustest, kuidas rohkem liikuda ja tööpäeva jooksul kaduma läinud värskus uuesti üles leida. Nagu ütleb kontorivõimlemist pakkuva firma Ofit omanik Angela Aavik - kui inimene istub liiga kaua, siis aeglustub tema verevarustus, meie mõte ei jookse enam nii kiiresti, mingil hetkel väsime ja töö produktiivsus langeb hüppeliselt. Liikumine suurendab ka õnnehormooni taset ning see tähendab, et võimeldes tõuseb töötaja motivatsioon. Teadupärast on rahulolev töötaja ju alati parem kui loid ja väsinud.

Viimastel ajal on kontorivõimlemine Eestis taas järjest rohkem ausse tõusmas. Ja kuigi Ofiti tegijad ise suhtusid kontorivõimlemise pakkumise idee realiseerumisse algul kerge skepsisega, siis nüüd leiavad nad, et tegelikult on asi käima läinud väga hästi. Kontorivõimlemist tellitakse nii ühekordse ettevõtmisena kui leidub ka ettevõtteid, kus Ofit käib regulaarselt kord või kaks nädalas.

Mitte et inimesed seda kõike, kuidas töö juures ennast virgutada ja mida see annab, ei teaks. Sageli tegelikult kontorites juba ripuvad ustel ja seintel plakatid, kuidas üht või teist vajalikku võimlemisharjutust teha. „Ikkagi liigub keskmine inimene tööpäevajooksul vaid kohviautomaadini, suitsule või siis tualetti,“ nendib Aavik. „Kui sa iga päev näed neid plakateid, siis muutuvad nad sinu jaoks taustamüraks, sa ei pööra neile enam tähelepanu, sa nagu ei näeks neid enam. Või isegi kui näed, siis kes ei viitsi või kelle jaoks on imelik keset koridori hakata harjutusi tegema.... Õnneks on ettevõtteid, kus haaratakse initsiatiiv.“ Siin aitab tõepoolest see, kui keegi tuleb ja lihtsalt tõmbab inimesed kaasa.

Angela Aaviku sõnul on kontorivõimlemise trend jõudnud seekord siia Skandinaaviast. „Tundub, et juhid Eestis on orienteeritud pigem kiirele kasumile. Kohe tahetakse näha tulemust. Töötervishoidu nähakse pigem nagu ristina kaelas, on mingid nõudmised, mida tuleb linnukese pärast täita. Väga palju leidub muidugi ka erandeid, nagu me nüüd oleme näinud. Meie eesmärk ongi otsida üles sellised innovatiivsed firmad, kes tahavad pakkuda midagi enamat, kui ainult see, mis seaduses kirjas. Meie rõõmuks on ka selliseid.“

Kontorivõimlemine ei käi ainult kontorites, vaid ka ladudes ja mujal. „Kui räägime veel kontorivõimlemise kasudest, siis võimlesime ühes puidu-vineeritehases tervisenädala raames läbi 250 inimest. Füüsilise töö tegija arvab tihti, et tal ei olegi võimlemist vaja, ta teeb nagunii kogu aeg trenni,“ räägib Aavik. „Tal on nutikell käe peal, mis näitab, et ta liigub 26 kilomeetrit päevas. Ja nad liiguvadki palju. Aga see liikumine on ühekülgne. Kes tõstab midagi liinile, kes liinilt maha. On teatud liigutused, mida kogu aeg teed. Näiteks tõstad raskeid asju ja mõtled, et küll on hea trenn. Aga lõpuks on su õlad nii läbi, sest osa lihaseid saab väga suure koormuse ja osa saab koormust palju vähem. Ka siis on hea, kui ettevõte võtab kätte ja kutsub meid külla.“

Angela4Tavaliselt kestab kontorivõimlemise seanss 20 minutit, millest 15 minutit trenni ja viis puhveraega. Näiteks, kui keegi küsib konkreetset nõu. „Hästi palju olen selles töös õppinud stereotüüpidest loobumist. Näiteks käisime ühes toimetuses, kus oli üheksa naist ja üks mees. See mees oli tõeline selline „eesti mees“ – tõsise olekuga, ma vaatasin küll, et kui see mees oleks teadnud, et me tuleme, siis ta oleks kindlasti enne minema läinud. Tegi ka kuidagi poolikult, vahepeal tegi ja siis jälle kirjutas midagi arvutisse ja siis vahepeal jälle tegi ja... mõtlesin, et las ta siis olla. Pärast treeningut tuli välja, et mees oli kirjutanud harjutused üles, tuli veel küsima, kui kaua mingit harjutust täpselt peab tegema ja kui kaugel ta toolist täpselt peab olema. Sain õppetunni, et kunagi ei või inimese üle otsustada ainult peale vaadates. Iga selline asi kasvatab minu usku.“Angela5

Seni on Aaviku sõnul tagasiside kontorivõimlemisele olnud alati positiivne. Ja tagasisidet küsivad nii treenerid kui sageli ka ettevõtteid ise. „Regulaarsete treeningute puhul on väga hea näitaja ka see, kui inimene ei kao ära. Me ju ei sunni kedagi. Nii et niikauaks, kui meil jätkub inimesi, keda võimelda, niikaua ma ei kahtle, et treenerid teevad head tööd. Kui rääkida negatiivse poole pealt, siis vahetevahel võib juhtuda nii, et käime kohal ära, inimesed on positiivselt meelestatud, neil on tore, aga kui seda tehakse vaid kord, siis see hea tunne ununeb ära. Regulaarsete trennide puhul õpib treener ka paremini kollektiivi tundma ja sellega arvestama. Aga üks kord on ikkagi parem, kui üldse mitte.“

 

Fotodel: 1. Tee liigutust nagu võtaks särki seljast, soovitab Angela Aavik. Tekitab pikema istumise järel mõnusa ringutustunde.

2. See venitus on ilmselt kõigile tuttav. Selja nõgusus vaheldub käsi ette viies seljal abaluude lahtitõmbamisega.

3. Suru peal oleva jala põlve põranda suunas, proovi pisut alla kükitada ning ülekeha ette kallutada. Reie tagaosa ja tuhar saab venitust.

 

Fotod: Tiina Salumäe

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda