Kaitseme tervist: kanepisõltuvuse märkamine ja ennetamine

Ülevaade kanepi tarvitamisest ja sellega kaasnevatest mõjudest

Kanepitooted on kõige enam levinud ja kasutatavad keelatud uimastid Eestis ja ka mujal maailmas. Enim leidub kanepitarvitajaid nooremates vanusrühmades. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2014. aasta andmetel on vähemalt korra elus kanepit tarvitanud 44% 16-24aastastest meestest ja 36% sama vanadest naistest. Viimase 30 päeva jooksul on samas vanuserühmas kanepit 1-5 korral tarvitanud 10% meestest ja 1,5% naistest.

Kanepitooteid (marihuaana, hašiš, hašišiõli) tarvitades muutub nii inimese maailmataju kui käitumine. Aja- ja ruumitaju, mälu, keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Uuringute järgi on erinevate tehniliste operatsioonide sooritamine (nt auto juhtimine) pärast kanepitoodete tarvitamist vähemalt sama ohtlik kui alkoholijoobes, kuna inimese psühhomotoorsed funktsioonid (liigutuste koordinatsioon, taju ja valmisolek ootamatustele kiiresti reageerida, samuti tähelepanuvõime) on tugevalt pärsitud. Võime autot teel hoida on ühe kanepisigareti suitsetamise järgselt niisama „hea” kui ühepromillise alkoholijoobe korral.

Kanepitarvitamise lühi- ja pikaajalisest toimest saad lähemalt lugeda siit.

Teadusuuringute andmetel jääb ca 10% regulaarselt kanepit tarvitavatest inimestest sellest ainest sõltuvusse. Sõltuvus areneb välja pikemaajalise tarvitamise jooksul ning võib olla nii füüsiline kui psüühiline.

Mida saab teha tööandja?

Tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavad töötingimused. See tähendab, et ta on ühtlasi ka kohustatud uimastijoobes töötaja töölt kõrvaldama.
Lisaks töötajate juhendamisele ohutusnõuete osas saab tööandja töökorralduse reeglites kehtestada, et joobeseisundis tööle ilmumine loetakse hooletuks käitumiseks.
Kuidas sellisel puhul  käituda, saad lugeda siit.

Joobe tuvastamisel võib abi olla Tervise Arengu Instituudi poolt välja antud lühijuhendist „Narkojoobe tuvastamine“, mille leiad lisamaterjalide juurest.
Tegevuste ahel, mis joobe tuvastamisele järgneb, peaks olema kõikidele töötajatele teada ja olema üldkehtiv.

Tagajärgedega võitlemisest perspektiivikamaks tuleb siiski pidada ennetustööd. Ohtude teadvustamine, töötajate koolitamine, kindlate reeglite kujundamine, nende tutvustamine töötajatele ja testimisvõimaluste loomine on need administratiivsed hoovad, mida tööandja saab kasutada.

Nende kõrval on väga oluline hoolivuse ja märkamise kultuuri juurutamine ning võimalike abivajajate toetamine.

Hädas kolleegi märkamine ja toetamine saab alguse väikestest lihtsatest sammudest, ühistegevustest ja kokkulepetest. Töökoha tervisemeeskond saab siinkohal alustada olukorra kaardistamisest: millised on organisatsioonis juba toimivad kaitsefaktorid? (neist saad lähemalt lugeda siit, al. lk 45) On need nt erinevad ühistegevused? Või psühholoogi teenuse kättesaadavus? Kas oleks vaja (ja võimalik) luua-toetada eneseabigruppide tegevust ja nende baasil vähehaaval suurendada töökaaslaste kaitsva ja toetava võrgustiku osatähtsust?

Ennetustöö on hästi oluline ka töötajate perede seisukohalt: toetades töötajaid võidavad heaolus ja turvalisuses ka nende pereliikmed ja kogukond laiemalt.

Oma head kogemust uimastitarvitamise ennetamisel töökohal jagab terviseinfo.ee blogis AS Ericsson Eesti tööohutusjuht Olav Erikso.

Mida saab teha igaüks ise?

Kõige üldisemalt on uimastisõltuvuse ennetamisest kõneldes igaühele individuaalseks abiks sisemise tasakaalu leidmine. Tasakaalu aitab luua ja hoida enda vajadustest teadlik olemine. Hea tasakaal aitab kaasa suuremale töörahulolule ja eneseteostusele. Enese arendamine, nt konfliktijuhtimise oskuste või enesekehtestamise oskuste treenimine aitavad toime tulla raskustega nii töö kui igapäevaelus ja aitavad kaasa rahuldust pakkuvate suhete loomisele.

Samuti on oluline kasvatada endas sekkumise julgust - vajadusel peaks oskama abi otsida ja kaaslastele pakkuda. Kodanikujulguse ilmutamine, probleemide avalikustamine ja aktiivne lahenduste otsimine on vältimatu osa turvalise töökoha (laiemalt kogukonna) loomisest. Rohkem saad selle kohta lugeda siit.

Lisalugemist:

•    Portaal narko.ee; terviseinfo.ee portaalis uimastiprobleemist töökohal

•    Narkojoobe tuvastamine

•    Tommy Hellsten, „Jõehobu elutoas“ Pilgrim 2007