Vigastuste põhjused

Vigastussurmade sagedasemateks põhjusteks on peaaegu võrdväärselt (eriti meeste hulgas) enesetapp, mürgitus, sh alkoholimürgitus, ja mootorsõidukiõnnetustega seotud vigastus, sh liiklusvigastus, laste hulgas liiklusvigastus ja uppumine. Vaadates vanuserühmi, siis vanuses 15-19 moodustavad suure osatähtsuse liiklusvigastused ja enesetapp, vanuses 20-24 tulevad juurde ka mürgistused. 10-14 aastaste rühmas on peamiseks põhjuseks peale liiklusvigastuste ka uppumised ja muud põhjused.

Vigastuste ja mürgistuste tekkimise peamiseks põhjuseks on elanike riskiv, liiklusohtlik ja vägivaldne käitumine, alkoholi liigtarvitamine, ohutusnõuete eiramine ning vähene turvavahendite kasutamine. Vigastuste põhjused võivad tuleneda ka elu- ja töökeskkonnast (nt elamistingimused, sotsiaalmajanduslikud tegurid, teede olukord, töötingimuste ja töövahendite turvalisus). Laste- ja noortega juhtuvad õnnetused on peamiselt põhjustatud kas laste järelevalvetusest, noorte riskivast käitumisest või puudulikust teabest/õpetusest ja esmaabi andmise vähesest oskusest.

Peaaegu pooled arstiabi vajanud vigastustest saadakse Eestis puhke- ja vaba aja tegevustes. Eestis ei registreerita vigastushaigusi põhjuste (asjaolud, tegevus, mille käigus vigastus tekkis, tekkega seotud toode, vigastus(t)e raskusaste) kaupa, seetõttu puudub vigastuste register ning pole võimalik anda analoogset ülevaadet vigastussuremusest.

Vigastuste teket soodustab ühelt poolt ohtlik füüsiline keskkond (nt ohutusnõudeid eiravad töötingimused, laste mänguväljakud, maanteed jpm) ja ebapiisav turvalisus inimest ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas (tingituna näiteks vaesusest, inimestevahelise seotuse ja abivalmiduse vähesusest, õiglusetusest ühiskonnaelus ja seadusandluses jms), teiselt poolt inimese enesega seotud negatiivsed tegurid (nt halb füüsiline ja/või vaimne tervis, madal haridustase või haritus, seaduste ja heade käitumistavade eiramine).

2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust. Vanemad ei ole selgitanud oma lastele käitumist ohtlikus olukorras – ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus.

MÄRKSÕNAD: vigastused traumad vigastuste ennetamine