Tervisestatistika andmebaas annab pildi Eesti inimeste tervisenäitajatest

Enamik terviseandmeid, mida Tervise Arengu Instituut (TAI) kogub, on koondatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi. Tervisestatistika osakonna projektijuht Maali Käbin, kelle tööks on viimased neli aastat olnud tervisestatistika andmebaasi haldamine, räägib oma igapäevatööst.

Kust tekkis vajadus ja idee andmed kokku koondada?

Andmebaasi hakati arendama 2009. aastal ja sama aasta lõpus pandi see ka üles. Vajadus andmeid koondada aga oli olnud juba pikemat aega. Varem olid andmed avaldatud eraldi Exceli failidena erinevatel veebilehtedel ja andmekasutajad olid tihti segaduses, kust milliseid andmeid otsida. Samuti eeldas pikema aegreaga tutvumine erinevatest failidest erinevate aastate andmete kokkukopeerimist, mis oli paljudele ebamugav. Praegune lahendus võimaldab kõiki andmeid ühes kohas hoida ja suurema vaevata kuvada ka pikki aegridu.

Kellele andmebaas suunatud on ja mida kasutaja sealt leiab?

Andmebaas on mõeldud kõigile, keda huvitab tervisestatistika või kellel seda oma töös vaja on. Kasutajate hulgas on arste, teadlasi, tudengeid, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste töötajaid, poliitikuid, tervisedendajaid, meedia- ja teisi spetsialiste.

Andmebaasis on avaldatud mitme erineva tervisega seotud valdkonna andmeid: regulaarselt kogutav haigestumusstatistika, andmed tervishoiusüsteemi toimimise kohta, tervisekäitumise andmed erinevatest rahvastikupõhistest uuringutest, detailne sündide ja surma põhjuste statistika ning palju muud. Lisaks instituudi kogutavatele andmetele on andmebaasis avaldatud ka teiste organisatsioonide andmeid – näiteks nakkushaiguste andmed, mida kogub Terviseamet, ning ravimite kasutamise statistika Ravimiametilt.

Päris kõiki tervisega seotud andmeid ei tule andmebaasi kunagi. Millised andmed valitakse, otsustab andmebaasi töörühm, kuhu kuuluvad erinevate tervisevaldkondade spetsialistid ja andmekasutajate esindajad. Reeglina valime välja vaid riigi jaoks olulisemad teemad, suured uuringud ja rahvusvaheliselt olulised andmed, mis on kvaliteetsed ja regulaarsed.

Näiteks tervisedendajate jaoks on andmebaasist kasu mitmel moel. Andmete põhjal on võimalik otsustada, millised on need probleemid, millega tuleks tegeleda – kas Eestis üldiselt või siis konkreetses paikkonnas. Samuti kajastub pikemaajaliselt andmetes juba tehtud tervisedendustöö tulemus: andmete põhjal saab jälgida, kas ja kuidas on Eesti inimeste tervisenäitajad paranenud.

Milline näeb välja Sinu n-ö tavaline tööpäev?

Minu igapäevatööks on suhtlemine analüütikutega, kes statistika andmebaasi jaoks tabeleid koostavad. Tavaliselt saadavad analüütikud umbes nädal aega enne statistika publitseerimist mulle oma valdkonna andmed ning mina asun neid töötlema ja vormindama, et teha need andmebaasile sobivaks. Lisaks suhtlen teiste terviseandmeid koguvate asutustega ja uurin võimalusi andmebaasi täiendamiseks andmetega, mida siiani veel avaldatud pole. Tegutsen selle nimel, et tervisestatistika ja -uuringute andmebaas oleks suurim ning täielikem Eesti rahvastiku tervise ja tervishoiuga seotud andmete kogu.

Iga-aastaselt koostan kolm kuud enne aasta lõppu ka järgmise aasta andmebaasi avaldamiskalendri kõigi andmete avaldamistähtaegadega. Andmed panen andmebaasi üles avaldamiskuupäeva hommikul kella kümneks. Andmebaasi uuendamise järgselt panen uute andmete kohta välja teate Tervise Arengu Instituudi kodulehele, Twitterisse ja Facebooki lehele.

Kuidas TAI ise statistika andmebaasi oma töös kasutab?

Tervisestatistika osakond avaldab kogutavate andmete põhjal paar korda aastas pikemaid ja põhjalikumaid analüüse ning andmete uuendamisel iga kord ka lühiülevaate sellest, mis on põhilised näitajad ja kuidas need viimase aasta jooksul muutunud on. Ühtlasi on andmebaas töövahendiks teistele instituudi spetsialistidele, kes jälgivad muutusi Eesti rahvastiku terviseseisundis ja planeerivad erinevaid sekkumisi – kas siis teavituskampaaniate, infomaterjalide või erinevate projektide näol. Veel on andmebaas abiks andmepäringutele vastamisel, sest kõigi andmete juurde kuuluvad ka metaandmed ehk „mõisted ja metoodika", mis võimaldavad kõigil andmetest ühtmoodi aru saada. Nii tõlgendatakse andmeid ühtselt ega avaldata sama asja kohta erinevaid numbreid.

Kas Sinu hinnangul on andmebaasi kasutamine ja sealt vajalike andmete väljanoppimine hõlbus?

Andmebaas on võrdlemisi lihtsa ülesehitusega, nii et kellelgi, kes arvutit igapäevaselt kasutab, ei tohiks selle kasutamisega raskusi tekkida. Samuti on andmebaasi kasutusloogika tuttav neile, kes on kasutanud Statistikaameti andmebaasi.

Kõige keerulisem on ilmselt sama teema kohta käivatest sarnastest tabelitest õigeima tabeli leidmine. Näiteks on mõnes tabelis andmed avaldatud maakonna järgi, kuid teises vanuse järgi ning seda peab õiget tabelit otsides silmas pidama. Alati on võimalus toksida otsingukasti märksõna huvitava teema kohta ja vaadata, kas nii leiab ehk väikseima vaevaga õige info kätte.

Vahel harva juhtub, et saan mõne kirja, kus palutakse abi mingite andmete andmebaasist väljaotsimisel. Siis loomulikult juhendan, millisest tabelist ja kuidas huviline otsitud andmed leiab.

Tuleb ette ka, et mingeid andmeid veel andmebaasis ei ole või neid sootuks Eestis ei koguta – sellisel juhul selgitan, miks andmeid ei ole, või annan infot, kust neid leida võiks.

Ning lõpetuseks – milliseid andmed on kõige populaarsemad?

Kõige rohkem vaadatakse tervisekäitumise uuringute, haigestumuse ja tervishoiuteenuste kasutamise andmeid.

Igapäevaselt saab andmete avaldamise tähtaegu jälgida nii Terviseinfo kui TAI veebilehel olevast sündmuste kalendrist.
Väljaprintimiseks sobiva 2014. aasta avaldamiskalendri leiad siit.