Blogi / Varjatud haigustekitaja töökohal

Varjatud haigustekitaja töökohal

  • Autor:Sotsiaalministeerium
  • 16. Jaanuar 2020

Kantserogeene võib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks või segudeks, millega kokkupuute mõju töötaja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni mõnikümmend aastat hiljem. Kohati ei pruugi töötaja isegi teada, et ka tema töökeskkonnas võib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt hävitavad. Kantserogeenidega kokkupuutest tingituna diagnoositakse igal aastal Euroopa Liidus umbes 120 000 vähijuhtumit. Hinnanguliselt on just vähk üks sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Samuti võivad kantserogeenid põhjustada erinevaid haiguseid – hingamisteede haigused, neuroloogilised häired, nahahaigused, allergiaid, jm. Eestis puutub igapäevaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgatöötajatest. Varjatud haigusetekitajatest töökohal ning riskide maandamismeetmetest kirjutab sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Hiire.

puidutolmKantserogeen – ohtlik kemikaal

Kui mõtlete, et teie kantserogeenidega töökeskkonnas kokku ei puutu, siis soovitan mõelda uuesti ja võib selguda, et te eksisite, sest kantserogeenidega võib kokku puutuda väga erinevates valdkondades – eelkõige tööstuses, ehituses ja transpordisektoris, kuid ka mujal, näiteks laborites, iluteenuseid pakkuvates ettevõtetes jne. Samuti ei pruugi te ise kantserogeensete ainetega otseselt kokku puutuda, küll aga on oht kaudseks kokkupuuteks, kui te töötate töökeskkonnas, kus neid aineid või segusid kasutatakse. Näiteks tekstiilitööstuses, kus kasutatakse kantserogeenseid aineid, kuid selliseks tööks ei ole ette nähtud eraldi ruumi, toimivat ventilatsiooni või väljastatud ei ole isikukaitsevahendeid.

Kantserogeensed ained võivad tekkida ka tööstuslike protsesside tulemusena. Isegi, kui ettevõttes ei kasutata töökeskkonnas kantserogeenseid aineid millegi tootmiseks, tuleb arvestada sellega, et ohtliku ainega võib kokku puutuda ka toote töötlemise (lammutamine, parandamine jm) käigus, sest toode ise sisaldab kantserogeenseid aineid, mis võivad töötlemise käigus eralduda õhku.

Selleks, et paremini mõista, kes võivad uute kantserogeensete ainetega kokku puutuda toome välja uued kantserogeensed ained Eesti õiguses ning nende ainete peamised kasutusalad (muudatus 17. jaanuarist):

  • bromoetüleen- kasutatakse kemikaalide, kummi- ja plasti ning nahatoodete tootmises;
  • o-toluidiin- kasutatakse keemiatööstuses, samuti naha-, tekstiili- ja paberitööstuses värvide tootmisel, kummi-, karusnaha-, puidu-, juuksevärvi ja farmaatsiatoodete tootmisel;
  • raskesti sulavad keraamilised kiud- kiudude valmistamine, viimistlemine, paigaldamine, eemaldamine, segamine/vormimine; mineraalvillade, kivivilla jt soojustuskiudude tootmisel, paigaldamisel ja eemaldamisel;
  • kroom(VI)ühendid- kasutatakse keemia-, puidu- ja metallitööstuses, nt värvide tootmises; graveerimistöödel; terase keevitamisel; lehtmetalli töötlemisel;
  • diiselmootorite heitgaasid- diiselmootorid käitavad väga erinevaid sõidukeid, rasketehnikat ja masinaid, mida kasutatakse paljudes tööstusvaldkondades, sh transpordis, põllumajanduses;
  • 4,4′-metüleen-dianiliin- kasutatakse keemiatööstuses, kummi ja polümeeride tootmisel, ning epoksüvaikude ja liimide tugevdamisel;
    etüleendibromiid – pestitsiidide, puhastusvahendite, vahtude, lahustite ja liimide koostisaine;
  • polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud- alumiiniumitootmine, söe veeldamine, kivisöe gaasistamine, koksitootmine ja koksiahjud, kivisöetõrva destilleerimine, katusekatted ja sillutis (söetõrva), puidu immutamine ja säilitamine kreosoot, alumiiniumitootmine, süsinik-elektroodide tootmine, korstnapühkimine, söeküttega elektrijaam, põlengutega seotud päästetööd;
  • mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemis-mootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks – kasutatakse mootorsõidukite ja mootorrataste mootorites, diislikütuse mootorites, laevamootorites, lennukites ja kaasaskantavates masinates, sealhulgas kettsaagides ja muruniidukites.

Arvestades kasutusalasid, kus uusi kantserogeenseid aineid leidub, siis on vähemalt 20% palgatöötajatest on suuremal või väiksemal määral kokkupuute võimalus terviseriski soodustavate ainetega. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2018. aastal selliseid töötajaid 124 600.

Tervise minimaalne kahjustamine sõltub nii tööandjast kui töötajast

Tööandja tegevused kemikaalide ohjamiseks töökeskkonnas võib tunduda esialgu koormav ning aja- ja ressursikulukas, kuid samas vajalik ning kokkuvõttes igas mõttes kasulik, sest esiteks on tööl terved ja rahulolevad töötajad, kes viibivad vähem haiguslehel, vahetavad harvemini töökohta ning kellel loodetavasti ei diagnoosita ka kutsehaigestumist. Sellega hoiab tööandja kokkuvõttes hoopiski kulusid kokku. Puuduvad või on väiksemad kulud haiguslehtedele, ületunnitööle, asendaja leidmisele, kahjuhüvitustele kutsehaigestumiste korral jpm.

Kantserogeenide kahjuliku mõju vähendamiseks töötajate tervisele tuleb kasutusele võtta erinevaid abinõusid. Esiteks tuleb tööandjal selgeks teha ja kaardistada, milliste uute kantserogeensete ainetega on oht töötajatel töökeskkonnas kokku puutuda ning seejärel hinnata ja analüüsida, kas ja kus esineb töötajatel kantserogeenidega kokkupuute oht, mis laadi, ulatuses ja kestuses on kokkupuude. Oluline on korraldada kindlasti töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisalduse mõõtmised ning võrrelda neid piirnormidega. Infot kemikaali ohutuks käitlemiseks saab ohutuskaartidelt, mis kus on toodud juhised kemikaali ohutuks käitlemiseks, info potentsiaalse ohu kohta inimese tervisele ja keskkonnale ning juhised meetmete kohta, mis tuleb tarvitusele võtta aine käitlejate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks.

Riskianalüüsi tulemusete alusel saab hinnata aine(te) riski töötajate tervisele ja ohutusele ja võtta tarvitusele meetmed, et neid maandada. Näiteks võib asendada kantserogeenid ohutumate kemikaalidega; väljastada töötajatele asjakohased isikukaitsevahendid (respiraatorid, prillid, kaitseülikond, kindad jm); korraldada töö nii, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad. Oluline on ka ventilatsioonisüsteemi uuendamine; ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeeniga jne.

Mis aga kõige olulisem, töötajatele tuleb korraldada tervisekontroll töötervishoiuarsti juures enne kantserogeenidega kokkupuute algust, et välja selgitada, kas töö kantserogeenidega on töötajale üldse sobiv või on see juba enne töö algust vastunäidustatud. Töötajate tervise kontrollimist töötervishoiuarsti juures tuleb kindlasti jätkata ka peale esmast visiiti. On oluline, et tervisekontrollid toimuksid töötervishoiuarsti määratud ajal, kes määrab kontrolli sageduse vastavalt töötaja ohtude suurusele töökeskkonnas, sest mida suuremad ohud, seda tihedam peaks olema ka kontroll.

Tööandjal on väga suur mõju töötaja tervise hoidmisele, kuid ei tohi unustada, et töösuhtes on kaks osapoolt, millest tulenevalt peavad ka tööohutusse panustama ka töötajad. Töötajad on kohustatud kandma otstarbekalt tööandja poolt väljastatud isikukaitsevahendeid ja hoidma need puhtana; jälgida ning järgida tuleb töökeskkonnas olevaid märgistusi. Läbida tuleb kindlasti tööandja poolt korraldatud tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ning soovitatav on rääkida töötervishoiuarstile ausalt kõigist terviseprobleemidest, et vajadusel saaks probleemidega koheselt tegeleda. Töötaja peab kindlasti tutvuma töökeskkonna riskianalüüsiga, ohutusjuhendite ja- kaartidega; pöörama tähelepanu tööandja poolt antud juhistele ning juhtima ka ise tööandja või kolleegi tähelepanu töökeskkonnas esinevatele ohtudele, mis võivad ohustada tema enda, kolleegide või kolmandate isikute tervist ja ohutust. Loomulikult ei tohiks süüa ega juua tööpiirkonnas, kus esineb kantserogeenidega saastatuse oht.

Töötades kantserogeensete ainetega tuleb olla iga päev ettevaatlik, sest on oht kahjustada nii enda kui ka teiste isikute füüsilist tervist.

Töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimustes saab pöörduda tööinspektsiooni poole. Tööinspektsioon osutab nõustamisteenust telefoni teel, e-kirja teel ja vastuvõtul tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni kontorites. Tööinspektsiooni nõustamisteenus on tasuta. Infotelefon 640 6000, meiliaadress jurist@ti.ee.

Kokkuvõtteks soovitan vaadata ka videot, kuidas ennetada vähki, kui puutute töökeskkonnas kokku kantserogeenidega ning soovitan võtta hetkeks aja ja mõelda, mida saab igaüks ise teha, et ühine töökeskkond oleks ohutum ja tervis püsiks hea ka mõnikümmend aastat hiljem.

 

Lühifilm "Tööga seotud vähk"

 

Artikkel on ilmunud sotsiaalministeeriumi blogis