Tervise edendamine / Paikkonnas

Peamised seadused ja strateegiad, mis valdkonda reguleerivad.

Rahvastiku tervise arengukava

Rahvastiku tervise arengukava (RTA) püstitatab strateegilised eesmärgid Eesti rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Tegu on olulise alusdokumendiga kogu Eesti tervisedenduslikud töös.

Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat.

Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise ja keskkonnategurite poolt. Näiteks vereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja. Hinnanguliselt vähendab tervis Eesti SKP-d 6-15%.

Alates 1990. aastate algusest on Eestis koostatud mitmeid tervisepoliitika visioone ning 1995. aastal kinnitati ka Rahvatervise seadus. Aastate jooksul on koostatud mitmeid strateegilisi dokumente tervisevaldkonnas üles kerkinud probleemide ja ülesannete lahendamiseks. Ühiskonna arenguga kaasnenud muutused on seadnud meid silmitsi vajadusega sõnastada uuesti Eesti eesmärgid, põhimõtted ja prioriteetsed suunad rahvastiku tervise parandamisel.

Rahvastiku tervise arengukava 2008–2020" (RTA) üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Arengukava koondab ühtseks tervikuks ja eesmärgistab vertikaalsed tervise valdkonna arengukavad ja strateegiad ning ühendab laia valiku juba toimivaid või loomisel olevaid strateegilisi dokumente teistest valdkondadest.

Eraldi on arengukavas välja toodud 5 temaatilist valdkonda:

  1. sotsiaalne sidusus ja võrdsete võimaluste suurendamine
  2. lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine
  3. tervist toetava keskkonna kujundamine
  4. tervislike eluviiside soodustamine
  5. tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine

Nende temaatiliste valdkondade kaupa on esitatud ka arengukava üldeesmärgi täitmiseks seatud prioriteedid, strateegilised eesmärgid ning meetmete kompleksid.

Arengukava väljatöötamises on osalenud erinevate töörühmade ning avalike arutelude kaudu suur hulk inimesi erinevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest, ministeeriumidest, maavalitsustest, kohalikest omavalitsustest, mittetulundusühingutest, erasektorist ning erinevatest sidus-, siht- ja huvirühmadest. Kõigi nende inimeste panus on olnud väga tänuväärne ning määrava tähtsusega nii uute ülesannete selgitamisel kui ka nendele lahendusteede leidmisel.

Kuna rahvastiku tervises toimuvad pidevalt muutused, on ka rahvastiku tervise arengukava dokument, mida tuleb pidevalt täiendada ja uuendada, ning meie kõigi jätkuv panus uute visioonide loomisel ja elluviimisel on Eesti arengu tagamiseks oluline.

Rahvastiku tervise parandamisse saavad oma panuse anda nii Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohalikud omavalitsused, erasektor, ühiskondlikud organisatsioonid kui ka iga kodanik. Sellest lähtuvalt on ka see arengukava mõeldud kõigile ühiskonnaliikmetele.

Rahvatervise seadus

Rahvatervise seaduse eesmärgiks inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.

Kohalike omavalitsuste ülesanded ja kohustused on Rahvatervise seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud:

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on:
1) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;
2) maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel;
3) rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja tervist toetavate teenuste pakkumine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks;
4) riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas;
5) maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded on:
1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;
2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohalike omavalitsuste poolt ühiselt täidetavaid ülesanded sätestab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 611, mille kohaselt on ühiselt täidetavate ülesannete hulgas maakonna või piirkonna arengukava koostamine, kus üheks sisendiks ning teabe allikaks peab olema tervise- ja heaoluprofiil.
§ 61. Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavad ülesanded, nende täitmise pädevus ja rahastamine
(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsustega täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku omavalitsuse üksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste käesoleva seaduse § 62 1. ja 2. lõikes nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele. Nimetatud mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamisel ei kohaldata halduskoostöö seadust.
(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannet täita, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksus.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmiseks toetuse eraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Käesoleva seaduse alusel moodustatud valla või linna ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja valla või linna ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) kaudu kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist loetakse ülesande täitmiseks ühisameti või -asutuse moodustanud kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
[RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]