Individuaalne käitumine ja eluviis

Inimeste eluviisi on võimalik muuta eelkõige soodsa keskkonna loomise abil, mis lihtsustab ja toetab elanikkonna tervisekäitumist.

Muutused keskkonnas tingivad ise sageli muutusi inimese terviskäitumises, mis isegi ei pruugi alguses kokku langeda inimese väärtushinnangute ja uskumustega. Inimese uskumused ja suhtumised võivad muutuda aja jooksul ka selliselt, et läbitakse kõik muutuse etapid, kuid sootuks teises järjestuses. Näiteks elukoha vahetusest tingitud tööle ja tagasi kõndimise aja pikenemine, töökoha vahetuse tõttu suitsetamise lõpetamine, uues töökoha sööklas tervisliku toidu domineerimine.

Kõikides ülaltoodud juhtudes on tegemist muutustega elukeskkonnas või struktuurides, mis nõuavad uutmoodi käitumist. Inimestel on märgatavalt kergem aktsepteerida uut käitumisviisi, kui ta lähikondlased teda selles toetavad või ka ise selle üle võtavad. Toetava võrgustiku loomine on üks positiivsemaid strateegiaid aitamaks inimesel kinnistada uut tervisekäitumise viisi .

Kirjeldades tervisekäitumist kui tervisemõjurit, kajastatakse peamiselt järgmisi valdkondi: toitumusharjumused, kehaline aktiivsus, sõltuvusainete tarvitamise harjumused ning seksuaal- ja turvakäitumine.

Eestis on ellu viidud mitmeid elanikkonna tervisekäitumise uuringuid. Praktiliselt identsel küsimustikul põhinevaid tervisekäitumise uuringuid on tehtud alates 1990. aastast igal paarisaastal. Uuringu elluviijate arvates peaksid sellise küsitluse tulemused pakkuma huvi kõigile, kelle tähelepanu keskmes on Eesti rahvastiku tulevik.