„Tervist edendav töökoht“ märgist taotleb sel aastal 41 organisatsiooni

Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Tööinspektsioon alustasid aasta tagasi „Tervist edendav töökoht“ märgise väljaandmisega. Esimesel taotlusaastal pälvisid märgise 29 tööandjat. Märgise saajaid oleme välja toonud terviseinfo lehel.

Selle aasta oktoobris oli järgmine võimalus esitada märgise saamiseks taotlus ning seda tegid  41 organisatsiooni, sh kaks taotlejat grupina, esindades mitut omavahel seotud tööandjat. Taotlemisel teevad tööandjad oma töökoha tervisedenduse enesehindamise, läbivad ohutusalase eelhindamise ning esitavad oma organisatsiooni tegevuskavad järgnevaks kolmeks aastaks kahes fookusteemas: 

• vaimset tervist toetav töökeskkond kohustuslikuna kõigile taotlejatele ning

• oma asutuse spetsiifikast tulenevalt teine oluline töötajate tervise ja heaoluga seotud teema.

Esimesel taotlusaastal keskendusid tööandjate tervisedenduse tegevuskavad 2/3 juhul kehalise aktiivsuse edendamisele ning kolmandik tasakaalustatud toitumise edendamisele või uimastiennetusele. Sel sügisel esitasid 15 taotlejat esitasid oma tegevuskavad taotlusega koos ning ülejäänud 26 taotlejat planeerivad selle valmis saada hiljemalt aprillis 2025.

Taotlejate tegevuskavasid on hindamas komisjon, kuhu kuuluvad spetsialistid mitmetest asutustest: TAI, Tööinspektsioon, Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond, Töötukassa ning Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus.

„Tervist edendav töökoht“ märgise saajad 2024. aastal:

Märgise taotlemisel oleme kokku sidunud väga olulised valdkonnad – ohutuse ja edenduse. Märgise väljaandmisega tunnustame töökohtades töötajate tervise ja heaolu kui süsteemse ning pikaajalise protsessiga tegelemist, mis nõuab nii tööandjatelt kui ka töötajatelt pühendumist ja sihikindlust. Hetkel on Tööinspektsioon tegemas taotlejatele ohutusalast eelhindamist, mille käigus vaadatakse üle taotlejate viimase kahe aasta andmed Tööinspektsiooni infosüsteemide põhjal (riskianalüüs, töövaidlused, vihjed jne) ning tehakse visiit organisatsioonidesse. 

2021. aastal Statistikaameti tööelu uuringu põhjal tegeleb 87% tööandjatest enda sõnul töötajate tervise edendamisega. Samas erineb arusaam, mida tervisedenduse all mõistetakse. Kui ühes ettevõttes tegeletakse süsteemselt ohutu ja tervist toetava füüsilise ning sotsiaalse töökeskkonna kujundamisega, lugupidavate töösuhete ja toetavate töötugede arendamisegaet tervislikud valikud oleksid lihtsamalt kättesaadavad või n-ö vaikimisi töökeskkonnas ja -kultuuris, siis on jätkub paraku ka neid tööandjaid, kelle jaoks tervisedendus piirdub näiteks uuema kohvimasina soetamisega, toidupüramiidi või liikumisaktiivsust promovaplakati ülespanemisega. Kindlasti on ka need tegevused heaks algatuseks, aga siiski jääb küsimus, kui tõhusalt sellised üksikud tegevused töötajate tervisekäitumist mõjutavad? 

TAI pakub osalejatele võimalust osaleda tegevuskava koostamist toetavatel koolitustel ja kohtumistel, mille käigus saab teadmisi tervisedendusega seotud andmete olulisusest, eetilistest aspektidest, pakume mitmeid tööriistu ning teadmisi tegevuskava koostamiseks töökogukonnast lähtuvalt ning sihtrühma kaasates. 

Esimese aasta taotlejate tagasiside põhjal (N=30) oli tervisedenduse tegevuskava koostamine uus ja väärtuslik kogemus 21 taotleja jaoks. Nii tegevuskava koostamises kui kogu märgise protsessis nägid osalejad enda organisatsiooni jaoks kasu. Näiteks toodi välja järgmist:

• tegevuskava koostamine annab edasiseks kindlad protsessid, mida teostada ja ühtlasi ka tagab hindamise võimaluse arengu osas;

• taotlusprotsess aitas luua sideme ja kombineerida üheks tervikuks ettevõtte sisesed protsessid, juhtimiskorralduse ja töötajate tervise toetamiseks tehtavad investeeringud;

• osati suunata lisafookuse neile töötajatele, kes on seni olnud passiivsemad (nt liikumisaktiivsuse edendamisel);

• protsess võimaldas töökeskkonnaspetsialistide ja töötajatega seotud spetsialistide rolli tähtsustamist ja eesmärgistamist;

• kaasatus annab töötajatele kinnitust, et nad on hoitud ja tegutsetakse, mitte ainult ei räägita.

Püüame suunata tööandjate tervisetiime leidma lahendusi eelkõige enda asutuse seest ning head võimalused ei nõua tingimata suuri rahalisi ressursse. Tehakse ühiseid toetavaid kokkuleppeid nagu koosolekute või kohtumiste vahele teadlike pauside kavandamine, aga ka koosolekuvabad reeded. Hindajana on hea meel näha, kui tööandjad suudavad ka analüüsida oma kogutavaid andmeid ning lisaks universaalsetele toetavatele tegevustele märgata ka väiksemaid töötajategruppe, kes vajavad mõnigat lisatähelepanu või tööga seotud ülesannete ümberdisainimist, töötugesid. Näiteks arendatakse oma töötajate mentorluse oskusi ja luuakse töökohasiseseid tugigruppe teatud ametite esindajatele, korraldatakse ümber tööülesannete täitmist kiiremateks tööperioodideks jne.

Vaata kokkuvõtet esimesest taotlusaastast ja tööandjate kogemust