Valdkonnad / Tubakas

Eestis suitsetab igapäevaselt 22% täiskasvanud elanikkonnast – ligikaudu 190 000 inimest.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on igapäevasuitsetajad 31,4% Eesti meestest ja 15,8% naistest. Kui meeste seas on suitsetamislevimus langustendentsis (2012. aastal igapäevasuitsetajaid 36,2%, 2014. aastal 31,4% – langus 4,8%), siis naiste seas on suitsetamislevimuse langustendents samal ajavahemikul tunduvalt väiksem (vastavalt 18,3% ja 15,8%, langus 2,5%). Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne.

Haridustase ja suitsetamine

Positiivsena võib märkida igapäevasuitsetajate osakaalu langust kõrgharidusega inimeste seas. Kui 2012. aastal suitsetas igapäevaselt kõrgharidusega täiskasvanutest 12%, siis 2014. aastal suitsetas 1,6% vähem – 10,4%. Siiski on endiselt taunimisväärne 26,3%-line erinevus igapäevasuitsetamises haridustaseme järgi.

Rasedad ja suitsetamine

Murettekitav on suitsetamine rasedate seas, kuigi viimastel aastatel on märgata vähest langustendentsi. Kui Eesti sünniregistri andmetel oli 2008. aastal suitsetavaid rasedaid 10,6%, siis 2014. aastal oli neid 7,5% (langus 3,1% võrra). 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema rasedusaegse suitsetamise tulemus. Veelgi enam, beebi sünnib ilma juba nikotiinisõltlasena. Suitsetavate vanemate lastest saavad kergemini suitsetajad ning neil kujuneb välja nikotiinsõltuvus kiiremini ja tugevamini kui mittesuitsetavate vanemate lastel.

Tubakasuitsuga saastatud keskkond

Kui tööl viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas 18% inimestest, neist alla 1 tunni päevas 9,8% , siis kodustes eluruumides tubakasuitsuses keskkonnas 19,5% inimestest – nende seas lapsed, allergikud, rasedad naised ja krooniliselt haiged inimesed. Kõige kaitsetumad tubakakeemia ees on lapsed. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu kodudes, isiklikes sõiduautodes jt kohtades, kus nad elavad, mängivad ja viibivad.

Kooliõpilaste tubakatarvitamine

Eesti koolinoorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Tüdrukute ja poiste suitsetamises ning sellega alustamisel ei ole tänapäeval erilist erinevust. Hinnates suitsetamislevimust kooliõpilaste seas, on taunitavaks näitajaks suitsetamisega varane alustamine – keskmine vanus esimese sigareti tõmbamisel on 12 aastat (poistel 11,9 ja tüdrukutel 12,2 a). Positiivsena võib välja tuua, et 11–15-aastastest õpilastest ei suitseta 92,1% (sama näitaja 2010. aastal 86,5%) – 91,4% poistest ja 92,7% tüdrukutest. Samas vanusgrupis aga suitsetab 7,9% õpilastest – 8,6% poistest ja 7,3% tüdrukutest. Langustendents (2,6%) on täheldatav ka igapäevasuitsetajate seas (vastav näitaja 2014. a 3,1% ja 2010. a 5,7%).

Iga päev suitsetab 3,1% kooliõpilastest – 3,7% poistest ja 2,5% tüdrukutest.

Langustendentsi on märgata ka vesipiibu suitsetamises: vesipiipu suitsetab 18,5% 11–15-aastatest kooliõpilastest (2010. a 25,3%) – 17,3% poistest (2010. a 25,1%) ja 19,7% tüdrukutest (2010. a 25,5%). Siit nähtub, et tüdrukud suitsetavad vesipiipu poistest enam.

Huuletubakat on tarvitanud ligi 13% õpilastest (17% poistest ja 8% tüdrukutest). Enam tarvitatakse huuletubakat 13- ja 15-aastaste poiste seas, vastavalt 15,8% ja 34,1%.Vähem tarvitatakse küll tüdrukute seas, kuid 15-aastaste vanuserühmas siiski 18,7%.

Viimastel aastatel on võitnud populaarsust e-sigaret. Toote uudsusest tulenevalt aga 2010. aasta võrdlusandmed puuduvad.

E-sigaretti on tarvitanud 33% 11–15-aastastest õpilastest (37,5% poistest ja 28,4% tüdrukutest). Neist e-sigaretti on mõned korrad proovinud 22,6%, kunagi suitsetanud ja enam ei suitseta 4,1% ning suitsetanud aeg-ajalt 4,8% õpilastest.

Igapäevaselt on suitsetanud 0,9% õpilastest. Vanuse kasvades suureneb ka e-sigareti tarvitamine.

Kooliõpilastele suunatud ennetusprogramm Suitsuprii Klass

Soome eeskujul alustati Eestis 2001. aastal kooliõpilaste suitsetamisvastast ennetusprogrammi Suitsuprii Klass, mis ka 2014/2015. a andis tulemusrikkaid tagajärgi – suitsupriiks jäi 84% osalenud klassidest. Seega on õigustatud pürgimine lisada noortele tubakavastaseid programme ja võistlusi, kuna neil on tõhusad tagajärjed.

 

Kasutatud allikad:

  1. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU), TAI 2014
  2. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, HBSC 2010 ja 2014
  3. Eesti Meditsiiniline Sünniregister, TAI