Tubakatarvitamise olukord ja trendid Eestis

Eestis on 1,34 miljonist elanikust suitsetajad umbes 350 000. Täiskasvanute seas on igapäevasuitsetajaid 26,2% ^₁.

Võrdluses 90-te aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5 protsendi võrra. Samas oli 2008.aastaks vähenenud Soomes suitsetajate hulk 6% ja Inglismaal 8%.

Meeste igapäevasuitsetamises (vanusgrupis 16-64 aastat) on võrreldes 1994.aastaga märgata 13%-list langust (1994: 50%, 2010: 37%). Samas on naiste seas langus samas ajavahemikus vähem märgatav - ainult 2% (1994: 21%, 2010: 19%). Viimaste aastate võrdluses tuleb aga naiste seas tõdeda aga tõusu 17%-lt 2008.aastal 19%-le 2010.aastal. Eestis suitsetavad naised meestest 2 korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase peaaegu võrdne.

Haridustase ja suitsetamine

Olulised erinevused on märgata igapäevasuitsetajate jaotuses haridustaseme järgi. Esineb märkimisväärne suitsetamise taseme vahe elanikkonna erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Kui 1994.aastal suitsetasid kõrg- ja põhiharidusega inimesed praktiliselt võrdselt, vastavalt 31% ja 32%, siis 2010.aastaks suitsetavad kõrgharidusega inimestest 13% ja põhiharidusega 42%. Siin on tekkinud tõsised „käärid" – vahe on lause 29%! Ülikooliharidusega inimeste seas on igapäevasuitsetajate osakaal langenud 18% võrra, samas põhiharidusega inimeste seas tõusnud - 10% võrra.

Rasedad ja suitsetamine

Suitsetamine raseduse ajal on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, kuid 2010. aastaks on toimunud vähenemine 1,8% võrra: kui 2008.aastal jätkas suitsetamist raseduse ajal 10,6% naistest, siis 2010 suitsetas raseduse ajal 8,8% naistest ². Loodame väga, et selline langustrend jääb ka edaspidi püsima. 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema raseduseagse suitsetamise tulemus. Ja veelgi enam, beebi sünnib ilma juba nikotiinisõltlasena. Sellised beebid on nutused, rahutud, rohkem vastuvõtlikud haigustele, terviseprobleemid jätkuvad ka lapseeas, esinevad õpiraskused. Suitsetavate vanemate lastest võivad saada kergemini suitsetajad ja neil kujuneb välja kiiremini ja tugevamini nikotiinsõltuvus kui mittesuitsetavate vanemate lastel. Loe lähemalt raseduse ja tubaka teemal siit.

Kooliõpilaste suitsetamine

Eesti noorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Tüdrukute ja poiste suitsetamises ja selle alustamisel ei ole tänapäeval erilist erinevust. 13-15. aastaste koolinoorte seast kasutavad 34% mingit tubakatoodet ning 35% neist, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid juba enne kümnendat eluaastat³.

Vastavalt kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutele⁴, on suitsetamislevimus nelja aastaga tõusnud 13-aastaste poiste seas 15%-lt 16%-le, samavanuste tüdrukute seas aga langenud 12%-lt 11%-le. Igapäevasuitsetajaid 13-aastaste koolipoiste seas on 6%, tüdrukute seas 3%. Suitsetamislevimuse langustendentsi võib täheldada ka 15-aastaste koolipoiste seas 33%-lt 28%-le ja tütarlaste seas 26%-lt 23%-le. Igapäevasuitsetajaid on selles vanusgrupis vastavalt 16% ja 10%.

Samas on tõusu andmas vesipiibu suitsetamine ja suitsuvabade tubakatoodete, nagu huuletubakas e. snus, tarvitamine. Vesipiipu praegu suitsetavaid õpilasi on 25% , poisse ja tüdrukuid võrdselt. Vähemalt korra nädalas tõmbab 15-aastastest koolipoistest vesipiipu 6% ja tüdrukutest 3%, 13-aastastest kooliõpilastest aga vastavalt 3% ja 3,5%. Mida nooremana tubakatarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja sõltuvus nii nikotiinist kui tegevusest enesest.

Eestis on hädavajalik endisest tõhusamalt tõkestada tubakatoodete tarvitamise alustamist või nende alustamise edasi lükkamist laste ja noores eas ning aidata ka tarvitajatel lõpetada. Noorte suitsetamist mõjutab oluliselt tubaka hind ja kättesaadavus. Kuigi tubakamüük alla 18-aastastele on keelatud, on seaduse järgimine olnud mittepiisav. Olulised on ühiskondlikud hoiakud. Suitsetamine kooliterritooriumitel ja õppeasutustes on seadusega keelatud.

Soome eeskujul alustati Eestis 2001. aastal võistlust „Suitsuprii klass", mis ka 2010/2011 õppeaastal tootis tulemusrikkaid tagajärgi – suitsupriiks jäid 79% osalenud klassidest. Seega on õigustatud pürgimus lisada noortele suitsetamisvastaseid programme ja võistlusi, kuna neil on tõhusad tagajärjed.

Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes – ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne. Tuleb nõustada vanemaid kaitsma lapsi tubakasuitsu eest, eriti kui lapsel põevad hingamisteede infektsioone, astmat, kõrvainfektsioone.

¹ Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringud 2008 ja 2010

² Eesti Meditsiinilise Sünniregistri 2008 ja 2010 andmetel

³ Estonian GYTS, 2007

⁴ Estonian HBSC 2005/2006 ja 2009/2010