Tervise edendamine / Paikkonnas

Juunis 2020 alustas tegevust Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekt „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“. Projekti eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ning suurendada kompetentse tõenduspõhise praktika kasutamiseks. Projekti eesmärgid ja tegevused aitavad vähendada ebavõrdsust tervises erinevate Eesti piirkondade vahel ning suurendada Eesti inimeste tervena elatud aastate arvu. Alates 2000ndatest on Eestis elanikkonna tervisenäitajad küll paranenud, kuid piirkondlikud erinevused parimate ning halvimate näitajate vahel on suurenenud.

Projekt kestab 4 aastat kuni 30.04.2024. Projekti partneriks on Norra Rahvatervise Instituut, kellega tehakse koostööd omavalitsuste võimekuse suurendamisel rahvatervise valdkonnas.

Projekti tegevussuunad:

  1. uuringud ja juhendid - parandatakse andmete kättesaadavust ja koostatakse analüüsimist ja rakendamist toetavaid töövahendeid kohalikele omavalitsustele;
  2. rahvatervise valdkonna võimekuse arendamine - tegevuste valdkondadeülene strateegiline planeerimine, mille elluviimiseks kasutatakse enam tõenduspõhiseid praktikaid kohalikes omavalitsustes;
  3. sekkumise Toybox kohandamine, piloteerimine ja elluviimine lasteaedades - toitumis- ja liikumisharjumusi kujundava sekkumise rakendamine laste ülekaalulisuse ennetamiseks.

Projekti sihtrühmad:

  1. kohalikud omavalitsused, kes projekti tegevuste kaudu saavad regulaarselt koolitusi ning nõustamist, et süsteemsemalt (valdkondade üleselt), jätkusuutlikult (pikaajaline lähenemine) ja mitmekülgsemalt (nii keskkond, sotsiaal-majanduslikud tingimused, kui elanikkonna teadlikus) koostöös kogukondadega panustada oma elanike heaolu kasvu.
  2. maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO), kes on kaasatud KOVide võimekuse arendamisse ja osalevad koolitustel ning saavad olla nõustajad-mentorid KOVidele.
  3. tervisedenduse võrgustikud maakonna ning KOV tasandil (tervisedendajad, tervisenõukogud, töörühmad jt), kellele on suunatud koolitused ja materjalid.
  4. koolieelsed lasteasutused, kes on sekkumise Toybox elluviijateks.
  5. KOV valitsemisala asutused (eelkõige lasteaiad, koolid, hooldekodud), kus piloteeritakse toitlustusasutuste hindamisjuhendit.

Tegevuste kirjeldus tegevussuundade lõikes:

I UURINGUD JA JUHENDID

Tegevusbloki eesmärk on pakkuda paikkondlikule tasandile (maakond, kohalik omavalitsus) võimalusi süsteemse informatsiooni saamiseks enda piirkonna elanike terviseseisundi, tervisekäitumise ja sellega seotud tegurite kohta. Tegevuste sihtrühmaks on maakonna ja kohaliku tasandi spetsialistid ja juhid, kes kasutavad tervise valdkonna andmeid otsuste tegemisel ning ennetustöö suundade ja prioriteetide valikul.

Ellu viiakse järgmised tegevused:

  • Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring laiendatud valimiga

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) on igal paarisaasta toimuv terviseseisundit ja -käitumist kaardistav seireuuring Eesti 16–64-aastaste elanike seas, mida viib läbi Tervise Arengu Instituut. Maakondlikul tasandil planeerijate jaoks on suurema regiooni põhised andmed liiga üldised, mistõttu on keeruline analüüsida olukorda paikkonnas ning hinnata tegevuste mõju. Pakkumaks 15 maakonnale ja 2 suuremale linnale (Tallinn, Tartu) võimalust täpsemate andmete saamiseks, teostatakse andmekogumine laiendatud valimiga. TKU tavapärasele küsimustikule lisatakse mõned paikkonnaga seotud küsimused. Et ka maakondade põhiselt oleks võimalik jälgida muutusi ajas, planeeritakse edaspidi lisavalimiga TKU teostamist iga kaheksa või kümne aasta pärast.

  • Koduvigastuste põhjuste analüüs ja ennetuspraktikate kaardistus

Tegevus keskendub koduvigastuste valdkonnale, et anda sisendit ennetustöö planeerimiseks paikkondades. Kõige suurem osa tervishoiusüsteemis registreeritud vigastustest saadakse kodus (2018. a andmetel 43%). Koduvigastuste põhjuste hulgas domineerivad eluta mehhaanilise jõu toime (42%) ning kukkumine (39%). Praeguseks on koostatud statistika põhiseid raporteid vigastuste üldiste põhjuste ning toimumise koha kohta; puudub aga piisav ülevaade koduvigastuste täpsema konteksti ja vigastuste ennetamise võimaluste kohta. Projekti raames koostatakse detailsem analüüs koduvigastuste põhjustest ja riskiteguritest.

Lisaks tekkepõhjuste ja riskitegurite analüüsile kaardistatakse dokumendianalüüsi meetodil teiste riikide parimaid praktikaid ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhiseid ennetustööks koduvigastuste vältimisel arvestades erinevate sihtrühmade spetsiifikat. Koostatav ülevaade on sisendiks selleks, et kohalike omavalitsuste tasandil oleks võimalik planeerida sobilikke koduohutusega seotud ennetustegevusi ning integreerida neid juba toimuvate tegevuste juurde (nt koduse keskkonna ohutuse ja riskide hindamine koduvisiitide raames).

  • Vigastuste raporti formaadi väljatöötamine ja maakonnapõhiste andmete esitamine

Vigastuste ennetamisel on oluline roll maakondlikul ning kohalikul tasandil. Neil on oluline teada oma piirkonna kohta käivaid andmeid, et ennetustegevusi paremini sihistada ning tehtud tegevuste tulemuslikkust mõõta. Hetkel ei ole maakondade lõikes vigastuste raportit, mis koondaks visuaalselt arusaadavalt vigastuste ennetamiseks vajaliku informatsiooni.

Nimetatud tegevuse raames töötatakse koostöös ekspertidega välja ühtne formaat paikkondliku vigastuste raporti jaoks, mis on korduvkasutatav ning üle paari aasta uuendatav. Eraldi tähelepanu pööratakse kukkumiste ja külmumistega seotud andmete analüüsimisele. Loodav formaat loob paremad eeldused kohalikul ja maakondlikul tasandil vigastuste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks.

  • Kohalike omavalitsuste juhtide ja spetsialistide uuring

Uuringuga soovitakse kaardistada KOV juhtide ja tervise valdkonnaga seotud KOV spetsialistide teadlikkust, arusaamu ja tegevuste korraldust omavalitsustes seoses tervisedenduse ja turvalisuse teemadega. Uuringus kutsutakse osalema kõiki 79 KOVi (juhi tasandil ja spetsialisti tasandil), kellest 20 on antud projektis osalevad KOVid. Andmekogumist viiakse läbi kahel korral – enne KOVidele suunatud arendustegevustega alustamist ning kogu projekti lõpuperioodil, 2024 a. Valmib kaks raportit. Selliselt täidab andmekogumine kahte ülesannet: annab sisendi kohalikku tasandit võimestavate tegevuste planeerimiseks (vastavalt ilmnenud vajadustele) ning annab hinnangu projekti tulemuslikkusele (kui võrrelda projektis osalenud KOVe ülejäänutega ning osalenud KOVide tulemusi enne ja peale arendustegevuste elluviimist).

  • Juhise ja standardküsimustiku koostamine uuringute jaoks kooliõpilaste sihtrühmas

Eelnevalt kirjeldatud rahvastiku tervisekäitumise uuring katab vanusrühma 16–64. Täiskasvanud rahvastiku kõrval on tervise valdkonnas väga oluliseks regulaarse seire grupiks kooliõpilased. TAI teostab kooliõpilaste seas järgmisi regulaarseid andmekogumisi: kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise uuring (ESPAD), HIVi temaatikaga seotud teadmiste, hoiakute ja käitumise uuring.

Need uuringud võimaldavad analüüsi viie regiooni tasandil. Selles sihtrühmas ei planeerita üleriiklikult nii suuremahuliste uuringute teostamist, mis võimaldaks esitada iga maakonna põhiseid andmeid. Samas näevad maakonnad ja KOVid selle järele vajadust, et oleks võimalik paremini hinnata noorte riskikäitumise taset, kaitse- ja riskitegureid kogukonnas ja planeerida vajadustest lähtuvaid sekkumisi paikkonna tasandil. Piirkonna kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid tuleks KOVide või maakondade tasandil ise läbi viia, selle jaoks koostatakse projekti raames juhis, mis annab ülevaate uuringu teostamise etappidest ja korrektsest läbiviimise metoodikast antud sihtrühmas (alates planeerimisest kuni andmete analüüsini). Juhisega käib kaasas standartküsimustik, mis sisaldab peamisi küsimusi erinevate tervisevaldkondade kaardistamiseks. Küsimustikku oleks võimalik kasutada kas tervikuna või moodulite kaupa, olenevalt vajadusest erinevaid terviseteemasid katta. Küsimustiku kokkupanemisel lähtutakse regulaarsete seireuuringute küsimustikest. Nii on võimalik KOVi tulemusi võrrelda ka üleriiklike andmetega.

  • Tervisemõju hindamise töövahend

Erinevate poliitikate, otsuste ja sekkumiste tervisemõju hindamiseks puudub Eestile kohandatud töövahend. Projekti raames on plaanis koostada rahvusvahelistel materjalidel põhinev tervisemõju hindamise töövahend ning piloteerida seda 1-2 kohalikus omavalitsuses.

  • Toitlustuse kvaliteedi hindamismudeli väljatöötamine

Kavas on välja töötada lasteaedadele, koolidele, hooldekodudele ning teistele kohaliku omavalitsusele kuuluvatele avalikele asutustele hindamismudel eesmärgiga tõsta toitlustuse kvaliteeti nimetatud kohtades. Hindamisi hakkavad läbi viima vastava paikkonna spetsialistid, kel on teadmisi või oskusi toitlustamise valdkonnas, kindlasti hakkab meeskonda kuuluma ka esindaja vastavast asutusest. Mudel peab sisaldama järgmisi komponente: menüü mitmekesisus, köögi korrasolek, samuti köögi ergonoomika, kööginõud, koka rõivastus, tema töövahendid, ruumide puhtus, jms. eesmärgiga parendada nii pakutava toidu kvaliteeti kui ka ümbritsevat keskkonda vastavas asutuses.

  • Toitumisvaldkonna sekkumiste juhend kohalikele omavalitsustele

Kavas on koostada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist soodustavad tõenduspõhiste sekkumiste kohta juhendmaterjal omavalitsustele, mis aitab luua paremad eeldused tervislikuks toitumiseks enda elanikkonna seas. 

II KOV RAHVATERVISE VALDKONNA VÕIMEKUSE ARENDAMINE

Tegevussuuna eesmärk on KOVide võimekuse suurendamine ja toetamine heaolu, tervise ja turvalisuse valdkonna analüüsimisel ja sekkumiste planeerimisel (valdkondade ülene strateegiline planeerimine; koostöövõrgustike loomine ja arendamine, tegevuste elluviimine, ressursihaldus jne). Koolituste ning regulaarse nõustamisega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja MAROsid rahvatervise valdkondade üleseks arendamiseks maakonnas tervikuna.

Selleks, et paremini mõista kohaliku tasandi vajadusi rahvatervise valdkonnas, on vaja välja selgitada probleemid takistuste ületamiseks. Kitsaskohtade ja võimalike lahendusteede kaardistamiseks kasutatakse teenusedisaini metoodikat.

Omavalitsusjuhtide ja otsusetegijate teadlikkus ning arusaam rahvatervise laiaulatuslikkusest on madal: selleks luuakse toetussüsteem, kus omavalitsustel oleks võimalik individuaalset nõustamist saada arendades nende oskuseid ja teadmisi tõhustamaks ennetustööd kogukondlikul tasandil ning suurendamaks kohaliku omavalitsuse rolli ennetusprotsessis. KOV töötajatele õpetatakse oskusi, kuidas kohalikul tasandil teha süsteemset, järjepidevat, tõenduspõhist, kohalikel vajadustel ja avatud valitsemise põhimõtteid arvesse võtvat ennetustööd.

KOVides on ennetusvaldkonna tervikliku pildi ja järjepideva arengu tagamiseks äärmiselt oluline läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt (võttes arvesse olukorda nt tööturul, hariduses, transpordis, jm). Vajalik on kaasata nii erinevate valdkondade juhte kui ka sihtrühmi, et tõsta rahvatervise teemade, sh. tervisedenduse valdkonna mainet ja selgitada andmetel põhinevate otsuste ja tegevuste kasu (sh KOV juhtidele).

Tegevuste etapid:

- KOVide ja MAROde kaasamine ning partnerluslepingute sõlmimine;
- KOVide rahvatervise valdkonna võimekuse arendamise süsteemi väljatöötamine teenusedisaini metoodikat kasutades;
- osalevates omavalitsustes ja maakondades olukorra kaardistamine ning vajalike andmete kogumine ning analüüs;
- prioriteetsete tegevussuundade valimine;
- osalejate vajadustest lähtuvalt koolitus- ja nõustamisplaani koostamine (vajadusel koolitajate koolitamine);
- nõustamissüsteemi loomine, nõustajate koolitamine ja vajadusel superviseerimine;
- KOVide koolitamine (sh e-koolitused) vahelduvalt regulaarse nõustamisega (sh supervisioon, kovisioon).

Põhimõtted:
- tegevustes osalemiseks peab KOVil või MAROl olema loodud püsiv töörühm, kes koolitustel osaleb, vahepealsel perioodil tegevusi ellu viib ning nõustamist saab;
- maakonnaülese sünergia tekkimiseks on oluline ühest maakonnast mitme KOVi ning MARO osalus;
- koolituste hulka kuuluvad nii tänased TAIs ja TAI koostööpartneritega väljatöötatud koolitused (nt tervisedenduse abc, kommunikatsioon, huvikaitse, Euroopa uimastiennetuse õppekava (EUPC)) kui ka lähtuvalt vajadustest ning KOVi seatud prioriteetsetest tegevussuundadest luuakse juurde täiendavaid koolitusi.
Partnerlepingutesse on kavas kaasata vähemalt 20 KOVi viiest järgmisest maakonnast: Ida- ja Lääne-Virumaa ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa, kuna ebavõrdsus võrreldes teiste Eesti paikkondadega on seal kõige suurem.

III SEKKUMISE TOYBOX KOHANDAMINE, PILOTEERIMINE JA ELLUVIIMINE

Toybox on 4-6-aastastele lastele suunatud mitmeosaline peresid kaasav sekkumine, mida viiakse läbi koolieelsetes lasteasutustes. Sekkumine keskendub vee joomise suurendamisele, tervislike vahepalade söömisele, kehalisele aktiivsusele ja istuvate tegevuste vähendamisele ning katkestamisele. Sekkumise eesmärgiks on ennetada ülekaalu ja rasvumist varases lapseeas ning mõjutada neid laste käitumisharjumusi, mida teadusuuringute põhjal rasvumisega seostatakse.

Toybox on välja töötatud ja hinnatud 10 Euroopa riigi teadlastest ja ekspertidest koosneva multidistsiplinaarse uuringumeeskonna poolt ning sekkumist rakendati 2012-2013. aastal kuues Euroopa Liidu riigis: Belgias, Bulgaarias, Saksamaal, Kreekas, Poolas ja Hispaanias.

Sekkumine on üles ehitatud läbi nelja tasandi ning seda rakendatakse vähemalt 24 nädala vältel:

  1. Tasand 1 - lasteaias luuakse toetav keskkond, sh rühmaruumides (vee kättesaadavus, tervislike vahepalade pakkumine, vaba ruum liikumistegevusteks jne);
  2. Tasand 2 – õpetaja viib igapäevaselt lastega läbi soovitud käitumisharjumusi edendavaid tegevusi: innustab lapsi olema kehaliselt aktiivsed, vähendama istumisaega tehes lühikesi liikumispause, sööma tervislikke vahepalasid ning jooma janu kustutamiseks vett;
  3. Tasand 3 – õpetaja viib läbi lõbusaid rühmaruumi tegevusi (jutud, eksperimendid, mängud jms) vähemalt ühe tunni ulatuses nädalas, kuhu on aktiivselt kaasatud kogu rühm;
  4. Tasand 4 – lapsevanemate kaasamine läbi nende julgustamise ja nõustamise soovitud käitumisharjumuste soodustamiseks koduses keskkonnas.

Sekkumise Eesti oludele sobivaks kohandamine ja rakendamine eeldab järgmisi tegevusi:

  • taustauuringute tegemist;
  • lasteaiaõpetajatele suunatud õpetajaraamatute tõlkimist, kohandamist, piloteerimist, täiendamist ja väljaandmist;
  • lastevanematele suunatud tegevuste täiendavat väljatöötamist ja piloteerimist;
  • koolitusmaterjalide väljatöötamist ning koolitajate koolitamist;
  • õpetajate koolitamist;
  • sekkumise piloteerimist 5 lasteaias;
  • mentorlussüsteemi väljatöötamist;
  • sekkumise rakendamist ca 20 lasteaias;
  • sekkumise tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamist ja piloteerimist.

Rakendamise tegevuskava:

  1. esimesel õppeaastal sekkumise ja hindamismetoodikate piloteerimine viies lasteaias erinevates KOVides;
  2. teisel õppeaastal sekkumise rakendamine ning tulemuslikkuse uuring kümnes rakendavas ja kümnes kontroll-lasteaias;
  3. kolmandal õppeaastal sekkumise rakendamine veel kümnes lasteaias ning andmekogumine.

 

Projekti meeskond:

Agne Kivisaar – projektijuht agne.kivisaar@tai.ee
Katre Seema – analüütik katre.seema@tai.ee
Helena Heidemann – koolitusspetsialist helena.heidemann@tai.ee
Kaidy Aljama – vanemspetsialist (KOV võimekuse valdkond) kaidy.aljama@tai.ee
Helen Bogdanov – vanemspetsialist (sekkumine TOYBOX) helen.bogdanov@tai.ee