Tööandja õigused ja kohustused

Ohutu töökeskkond on eeskätt tööandja kohustus, sest tööand­ja korraldab tööd. Nii sätestab töölepinguseadus, et tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavad töötingimused.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Tööandja on kohustatud uimastijoobes töötaja töölt kõrvaldama.

Lisaks töötajate juhendamise­le ohutusnõuete osas võib töö­andja kehtestada näiteks töökorralduse reeglites, et hooletuks käitumiseks loetakse ka tööle il­mumist joobeseisundis. Kui töö­taja viibib joobetunnustega olekus tööl, koostatakse talle hoiatus. Kui aga töötaja on hoia­tusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis, on tööandjal õi­gus tööleping üles öelda tööta­jast tuleneval põhjusel. Tööand­japoolne töölepingu ülesütlemisõigus on põhjendatud ka siis, kui töötaja esimest korda tuvastatud joobes seisundiga kaasnes ohtlik tagajärg. Iga konkreetse juhtumi puhul hinnatakse eraldi, kas üle­sütlemise põhjus on piisaval määral oluline.

Siin tekib muidugi küsimus, et kuidas joovet üldse tuvastada. Joobe tuvastamine ja hiljem selle tõendamine on praktikas paraku keeruline. Politsei tuvastab alkohoolset ja narkoo­tilist joovet üksnes politsei- ja piirivalveseaduse § 7 (23) sätes­tatud juhtudel, seega, et tuvastada töötaja joove, ei pruugi politsei tööandja iga väljakutse pea­le kohale sõita. Probleem seisneb sel­les, et töötaja tervislik seisund, sealhulgas joobeseisundis olek, kuulub töötaja delikaatsete and­mete hulka, mille töötlemine on piiratud isikuandmete kaitse seadusega.

Kui töötaja keeldub tööandja alkomeetrisse puhumast, siis töö­andja teda sundida ei saa. On ka vaieldav, kas töötajate kohustus enne tööle asumist alkomeetris­se puhuda on seaduslik. Tööta­ja nõusolek on vajalik ka arsti juurde minekuks. Tööandja alkomeetri näidu fikseerimine ei ole hiljem vaidluse korral määrav tõend, vaid lähtutak­se põhimõttest, et ühelgi tõendil ei ole kindlaksmääratud jõu­du ja õigusmõistja hindab tõen­deid kogumis.

Missugused joobe tuvastusviisid on veel olemas? Töötajalt saab küsida seletuskirja ehk töötajale antak­se võimalus fikseerida oma sei­sukoht asjaolude kohta. Töö­kaaslased saavad olla tunnista­jad, kes märgivad üles tajutavad joobe tunnused: tasakaalu ja/või koordinatsioonihäi­red, (alkoholi)lõhn, ebaadekvaat­ne kõne ja muud taolist. Tööandjal on kindlasti mõistlik joobetunnused eraldi aktiga doku­menteerida ja tõendite vettpidavus hoolikalt läbi mõelda.