Ootame tööandjate esindajaid töökoha tervisedenduse kovisioonigruppidesse, mis alustavad 2025. a. Endast märku andmiseks ootame teie infot registreerumisvormil hiljemalt 16. jaanuarini 2025.

Tartu grupp on täitunud ja Harjumaa gruppidesse on mõned kohad. Ootame väga osalejaid teistes maakondades!

Lisainfo:
Katrin Kärner-Rebane
ennetuse ja tervisedenduse osakond
tel 513 9479
katrin.karner-rebane@tai.ee

Mis on kovisioon?

Kovisioon on teisisõnu kolleegidevaheline mentorlus. See on meetod, kus kokkulepitud ajaraamis toimub juhitud juhtumite arutelu, tagasisidestamine ja sellest õppimine. Iga sessiooni ajal lahendatakse ühe konkreetse grupiliikme juhtumit või kogemust. Gruppides tegutsemise aluseks on kokkulepped ning hinnanguvaba toetav suhtlemine.

Gruppide sessioonijuhid on tervist edendavate töökohade võrgustiku vabatahtlikud tööandjate esindajad ja maakondade tervisedendajad, kes on läbinud metoodikakoolituse. 

Kellele mõeldud?

Sihtrühmaks on organisatsioonides töötajate heaolu, töötervishoiu, tööohutuse, tervisedendusega tegelevad spetsialistid, personalitöötajad, töökeskkonnavolinikud, tervisetiimide liikmed või teised töötajad, kelle ülesandeks on need tegevused seatud. Ootame organisatsioonist ühte esindajat, kellel on huvi ja võimalus osaleda.

Kovisioonigrupis on 8–10 liiget eri organisatsioonidest. Gruppide moodustamisel arvestame võimaluse korral osalejate asutuste suurusega ja et grupis oleks nii pikema tervisedenduse kogemusega kui ka väiksema kogemusega spetsialistid. 

Kovisioonigrupis osalemine on vabatahtlik ja tasuta. Eeldame, et registreerujatel on võimalik panustada aega ja osaleda enamikel kohtumistel, mille grupp lepib kokku juba esimesel kohtumisel.

„Sain väga häid kontakte kovisioonigrupist, kellega aegajalt olen suhelnud ka väljaspool kovisiooni. Lisaks silmast-silma kohtumine arendab ka omavahelist suhtlust, mida väärtustan tohutult.“

/Tagasiside 2024.a kovisioonigrupis osalejalt/

Harjumaa gruppide ühiskohtumine 12. novembril 2024

Miks on kovisioon kasulik?

Kovisioonikohtumiste vältel saavad osalejad jagada oma töökogemusi, leida võimalikke lahenduskäike tekkinud konkreetsetele töötajate tervise ja töökeskkonna kujundamisega seotud murekohtadele või hoopis saada kohtumise raames ideid, kuidas jõuda soovitud eesmärgini. Kovisioonigruppide üks eelis on see, et õpitakse üksteist paremini tundma. Nii on lihtsam sama valdkonna spetsialistidel otse üksteisega suhelda, küsida ka kovisiooniväliselt nõu või jagada koostööplaane. 

Kovisioonide käigus kasutatavat metoodikat rakendatakse edukalt töökogukondade siseselt, et toetada töötajate gruppe, võimestada töökaaslasi, leida keerukustele lahenduskäike erisuguste kogumuste baasilt jne. Kovisioon võib olla seega oluline tööriist, et toetada töötajate vastupidavust töö negatiivsete mõjudega toimetulekul ja vähendada läbipõlemise ohtu. Seda rakendatakse mitmes valdkonnas, näiteks sotsiaal- või haridusvaldkonnas töötajate professionaalse arengu toetamisel, tervishoiutöötajate seas ravikogemuste jagamisel, klienditeeninduses kliendikogemuse parandamisel, ka tehnoloogiavaldkonnas innovaatiliste lahendustega kursis olemisel ja info jagamisel.  

„Sa ei ole oma muredega üksi – teistelgi on sarnaseid muresid, mida koos lahendada saab palju suurema efektiga. Kovisiooniringis teiste arutelu kuulata oli tõeline ahhaaa-moment, väga palju taipamisi tuli peegeldusi kuulates.“

/Tagasiside 2024. a kovisioonigrupis osalejalt/

Mis on kohtumiste sisu?

Kohtumise sisu loovad osalejad ise vastavalt oma töötajate tervise ja töökeskkonna kujundamisega seotud teemadele, mis on kas olnud või on hetkel aktuaalsed. 2024. a Harjumaa gruppide lõpukohtumisel kaardistasid osalejad tagasisidena teemad, mis eelkõige vastasid nende seatud ootustele:

• vaimse tervise teemadel erisugused rakendatavad tegevused
• senisest enamate töötajate motiveerimine, kaasamine või nügimine tervist toetavate valikute tegemisel ja tegevustesse kaasatulemisel
• muutusterohketel aegadel töötajate vaimse heaolu toetamise kogemused.
  

2024. a grupis osales Päästeameti esindaja, kes jagas oma asutuse kogemuslugu sellest, kuidas nende tiim on julgustanud ja toetanud oma töötajaid märkama iseenda või kolleegi vajadusi, eriti vaimset tervist puudutavates küsimustes, ning pöörduma murede korral abi saamiseks. 

Tööandja kogemuslugu. Vaimse tervise videolood Päästeametis (15.11.2024)

Millal ja kus?

Suuremates linnades on planeeritud gruppide tegutsemisaeg perioodil veebruar – november 2025. Esimesed kohtumised suuremate maakondade gruppidele oleme plaaninud järgnevalt:

• 15. jaanuaril 2025 Ida-Virumaa eestikeelne grupp (Sillamäel)
• 4. veebruaril 2025 Tartus
• 12. veebruaril 2025 Tallinnas
• 13. veebruaril 2025 Pärnus
  

Mujal maakondades selgitame kõigepealt välja tööandjate huvi ja lepime registreerunutega kokku algusaja. Valida saab ka vaid veebipõhise kovisioonigrupi, ja ootame huvilisi endast märku andma venekeelse grupi moodustamiseks Ida-Virumaal (või veebipõhiselt).

2025. a gruppidesse registreerimiseks ootame teie infot registreerumisvormil hiljemalt 06. jaanuarini 2025.

Igas grupis lepitakse edasised sobivad kohtumisajad ja sagedus kokku esimesel kohtumisel, nt kord kuus ca 2–3 tundi (v.a. suvepuhkuste perioodil). Kohtumised on kas kontaktsed või üle veebi ning toimuvad riigimajades, maakondlike arendus- või esindusorganisatsioonide ruumides või kokkuleppeliselt külastatakse ka grupiliikmete organisatsioone

„Minu jaoks olid need kohtumised väga inspireerivad ning saadud kogemused rakendatavad oma igapäevatöösse. Ühtemoodi head olid nii hea praktika jagamine kui probleemkohtade lahendamine. Eriti tore oli, et saime oma kohtumisi läbi viia erinevates ettevõtetes. Kovisiooniringide juhid ja õhkkond olid suurepärased. Tänulik võimaluse eest!“

/Tagasiside 2024. a kovisioonigrupis osalejalt/

Meie sessioonijuhid on vabatahtlikud organisatsioonide esindajad

Tervise Arengu Instituudilt ja osalejatelt kniks ja suur tänu meie 2024. a vabatahtlikele kovisioonide eestvedajatele:

• Gerli Kivistik (Kaitseressursside Amet)
• Liina Laanemäe (Ohutus-est OÜ)
• Piret Maiberg-Nõu (Riigi Tugiteenuste Keskus)
• Merle Harjo (Corrigo OÜ)
• Saale Kivikangur (Pärnumaa Arenduskeskus)
• Anna Gljantseva (Tööinspektsioon) 

Lisaks tegutsevad grupijuhtidena Epp Kerge, Mai-Liis Kõpper ja Katrin Kärner-Rebane Tervise Arengu Instituudist.

Sessioonijuhtimise baaskoolituse on läbinud veel kümmekond tööandjate esindajat ja maakonna tervisedendajat ning ootame tööandjaid uutesse gruppidesse eri maakondades, mis alustavad 2025. aastal.

---

Allikad ja lisalugemist: 

S. Vesso. Kovisiooni käsiraamat. Kolleegidevaheline coaching. 2020

Narusson, D. (2024) Enesejuhtimine ja enesehoid sotsiaaltöös. Sotsiaaltöö, 15.04.2024

Nuudi, K., Toros, K., Kriisk, K., Lehtme, R. (2024) Töötingimused on sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate heaolu põhiküsimus. Sotsiaaltöö, 10.10.2024